Perekonnaseaduse aruanne

LISAD PEREKONNASEADUSE EELNÕU
SOTSIAALSETE MÕJUDE ANALÜÜSI
ARUANDE JUURDE
LISAD PEREKONNASEADUSE EELNÕU SOTSIAALSETE MÕJUDE ANALÜÜSI ARUANDE JUURDE
2
LISA 1. METODOLOOGILINE ÜLEVAADE
Sotsiaalse mõju analüüs
Sotsiaalse mõju analüüs on erinevate analüüsimeetodite kompleks, mis võimaldab selgitada
mingi eesmärgistatud tegevuse (nn. ‚reformi’) otsest ja kaudset mõju ümbritsevale sotsiaalsele
keskkonnale. Sotsiaalsete mõjudena käsitletakse erinevates ühiskonnaelu valdkondades
avalduvaid muutusi:
Demograafiline mõju tähistab strukturaalseid nihkeid rahvastiku struktuuris ja
paiknemises;
Majanduslikuks mõjuks loetakse nihkeid tootmise tasemes, selle struktuuris,
majandustegevuse organiseerimises, efektiivsuses, jne;
Sotsiaalsed mõjud avalduvad muutustena ühiskonna üldises sotsiaalses struktuuris –
tööhõive tasemes ja struktuuris, elanikkonna sotsiaalses mobiilsuses;
Sotsiaal-kultuurilisteks mõjudeks on ühiskonna üldiste hoiakute, normide, sotsiaalse
osaluse mustrite jms teisenemine.
Sotsiaalpsühholoogiline mõju puudutab muutusi ühiskonnaliikmete individuaalses
käitumises, individuaalsetes väärtustes ja tõekspidamistes.
‚Reformi’ mõju võib avalduda erineva tugevusega erinevatel tasanditel: 1) ühiskonna kui
terviku; 2) regiooni/ piirkonna; 3) sotsiaalse grupi või 4) indiviidi tasandil. Sotsiaalne mõju
võib olla nii otsene kui kaudne, nii avalik kui varjatud. Otsene mõju väljendab ‚reformi’
vahetuid tagajärgi tegevuse subjektile. Avaliku otsese mõju hindamisel selgitatakse, keda,
kuidas ja kui suurel määral konkreetne tegevus otseselt mõjutab, arvestamata ‚reformi’
subjektiks olevate isikute või sotsiaalsete gruppide võimalikku käitumuslikku reaktsiooni.
Otseselt ‚reformi’ tagajärjel tekkinud muutused tegevuse subjektiks olevate isikute käitumises
tähistavad otsest varjatud mõju (käitumuslik mõju). Enamik ‚reforme’ sisaldab ka kaudseid
mõjusid, mis seostuvad ‚reformi’ soovitud või soovimatute mõjude tagajärjel tekkivate
vahendatud mõjudega teistes (sageli ‚reformiga’ mitteseotud) valdkondades, mis omakorda
mõjutavad indiviidide käitumist ning lõppkokkuvõttes kogu ‚reformi’ tagajärgi. Nii
eeldatavate kui ka soovimatute kõrvalmõjude ilmnemise tõenäosus, suund ja ulatus on
erinevates elanikkonna rühmades erinev: seega on sotsiaalsete mõjude hindamise oluliseks
osaks nn „võitjate ja kaotajate” analüüs, mis määratleb ‚reformist’ enam kasu saavad ja kahju
kannatavad sotsiaal-demograafilised grupid.
Sotsiaalseid mõjusid on võimalik analüüsida väga erinevate analüüsitehnikatega. Mõjude
hindamise ulatus ja keerukuse aste sõltub nii analüüsitavast ‚reformist’ kui ka analüüsiks
võimalikest rahalistest ja mitterahalistest ressurssidest. Kaudsete mõjude hindamine on otseste
mõjude hindamisega võrreldes oluliselt mahukam ja komplitseeritum. Seega, mida suuremad
on analüüsitava ’reformi’ eeldatavad kaudsed mõjud, seda mahukam ja ressurssinõudvam on
ka mõjude analüüs. Üldjuhul eeldab ‚reformi’ sotsiaalsete mõjude hindamine kvantitatiivsete
ja kvalitatiivsete uuringute tegemist ning akadeemiliste institutsioonide kaasamist
analüüsiprotsessi. Sotsiaalsete mõjude hindamine on pikaajaline protsess, mis sisaldab endas
nii sotsiaalse olukorra hindamist enne kavandavate muudatuste käivitamist, oletatavate
mõjude täpsustamist reformide käivitamise faasis kui ka sotsiaalsete mõjude korduvat
hindamist pärast ‚reformide’ sisseviimist. Ex ante (tulevikku suunatud, ennustav) analüüs –
kätkeb andmete töötlemist enne poliitiliste sammude algatamist ja elluviimist; jaguneb
LISAD PEREKONNASEADUSE EELNÕU SOTSIAALSETE MÕJUDE ANALÜÜSI ARUANDE JUURDE
3
ennustavaks (olukorda prognoosivaks) ja ettekirjutavaks (soovitatavad tegevussammud).
Ennustav analüüs kujutab endast tulevaste olukordade projekteerimist, lähtudes konkreetse
‚reformiga’ rakenduvatest tegevustest. Ettekirjutav analüüs sisaldab soovitusi erinevate
sammude astumiseks, et saavutada loodetavaid tagajärgi. Ex post (peale sündmust toimuv)
analüüs kujutab endast andmete töötlemist pärast poliitiliste sammude astumist, mis jaguneb
samuti kaheks - retrospektiivseks ja hindavaks. Retrospektiivne analüüs keskendub juba
elluviidud poliitikate kirjeldamisele ja interpreteerimisele. Hindav analüüs aga analüüsib
elluviidud programmi edukust (Staranova 2002).
Ex ante sotsiaalsete mõjude hindamise võimalused ja piirangud
Käesolev PKSE sotsiaalsete mõjude analüüs rakendab eelhindava (ex ante) kvalitatiivse
mõjude hindamise meetodit. Eelhindava mõjude analüüsi keskseks prognoosivaks ülesandeks
on välja selekteerida planeeritavate tegevustega (‚reformide’) kaasnevad olulisemad ja
tõenäosuslikumad tagajärjed ehk vastama küsimusele „mis hakkab juhtuma pärast ‚reformi’
realiseerimist?”. Igal ‚reformil’ on eeldatud (ehk positiivsed) ja soovimatud (enamasti
negatiivsed) tagajärjed. Reformi eeldatud (oodatud) mõjud on otseselt seotud ‚reformi’
eesmärkidega ning seega poliitikakujundajatele eelnevalt teada. Oodatud mõjude puhul on
hindamise ülesandeks selgitada nende realiseerumise tõenäosust ‚reformi’ erinevate
sihtrühmade lõikes ning ‚reformi’ efektiivsust suurendavaid ja vähendavaid tegureid.
Perekonnaseaduse eelnõu väljatöötamise protsessis on eeldatavad otsesed mõjud osaliselt
esitatud eelnõu seletuskirjas, samuti on teostatud mõjude eelhindamine Justiitsministeeriumi
õiguspoliitika osakonna poolt.
Soovimatute ehk varjatud mõjude väljaselgitamiseks konstrueeritakse erinevaid põhjustagajärg
seoseid, mis tuginevad varasematele teoreetilistele ja empiirilistele teadmistele või
teistest riikidest pärit analoogilistele praktikatele.
Näiteks võib tuua empiiriliselt tõestatud seisukoha perekonna majandustegevuse alastest
uuringutest, mille kohaselt ühe partneri suurem sissetulek ja majanduslik otsustusõigus
suurendab teise partneri materiaalset sõltuvust ning toob kaasa majandusliku ebaturvalisuse
riski kasvu. Lisades sellele põhjus-tagajärg seosele sündimuskäitumise uurijate poolt tõestatud
seisukoha, et naise otsus lapse saamise või mittesaamise kohta on oluliselt seotud tema poolt
tajutud sotsiaalse ja majandusliku turvalisusega, võime eeldada, et perekonnaseaduse
eelnõuga kavandatav perekonnasisese varalahuse oluline laiendamine võib kaasa tuua
abikaasast väiksema sissetulekuga naiste ebakindluse kasvu, mis lõppkokkuvõttes võib viia
sündimuse languseni.
Loomulikult saavad taolistel loogilistel argumentidel põhinevad prognostilised hinnangud olla
vaid ligikaudsed. Prognoosiva eelhindamise meetod võimaldab välja tuua vaid võimalikud
mõjud (kusjuures inimeste võimaliku reaktsiooni prognoosimatuse tõttu ei saa esitatav mõjude
loetelu olla kunagi täielik) ning hinnata nende mõjude avaldumise oletatavat tõenäosust (suur,
keskmine, väike) ning mõju potentsiaalset ulatust sihtgrupile. Ex ante analüüsi tulemuste
täpsusastet on põhimõtteliselt võimalik suurendada täiendava andmekogumise ja
spetsiaaluuringute kaudu. Enamkasutatavateks uurimismeetoditeks on siinjuures ‚reformi’
sihtrühmade küsitlus, mis võimaldab täpsemalt kaardistada ‚reformist’ mõjutatute hoiakuid ja
võimalike käitumuslikke reaktsioone kavandatavatele muutustele ning kvantitatiivsed ja/ või
kvalitatiivsed ekspertintervjuud, mis võimaldab täpsustada eeldatavaid otseseid ning kaudseid
mõjusid ning nende avaldumise tõenäosust. Valdkondades, kus ‚reformi’ tagajärjed ei ole
otseselt sõltuvuses inimeste käitumuslike reaktsioonidega (kaudsete mõjude avaldumise
tõenäosus on väike) rakendatakse ka kvantitatiivset modelleerimist, mis keskendub
olemasolevate aegridade ekstrapoleerimistele erinevate simulatsioonimudelitega. Kahjuks ei
võimaldanud käesoleva hindamisprojekti ajalised ja rahalised ressursid perekonnaseaduse
LISAD PEREKONNASEADUSE EELNÕU SOTSIAALSETE MÕJUDE ANALÜÜSI ARUANDE JUURDE
4
eelnõu hindamiseks vajalike spetsiaaluuringute läbiviimist ning hindamise aluseks kasutatakse
varasemaid teemaga seotud uurimusi ja sekundaarandmeid. Käesolevas analüüsis kasutatud
uuringute ja andmestike ülevaade on esitatud käesolevas lisas.
Ex ante mõjude hindamine on selle prognoosiva iseloomu tõttu alati rohkem või vähem
subjektiivne ning sõltub nii hindaja kui valdkonna eksperdi teadmistest ja oskustest kui ka
tema hoiakutest ja eelistustest ühiskonna tavaliikmena. Käesoleva aruande koostamisel on
töörühma üheks oluliseks eesmärgiks olnud hinnangute maksimaalse neutraalsuse
saavutamine – kõik aruandes esitatud seisukohad on uurimisrühma töökoosolekutel ühiselt
läbi arutatud, iga hinnatava eelnõuga reguleeritava valdkonna puhul on eraldi analüüsitud nii
sotsiaalsete mõjude negatiivseid kui ka positiivseid aspekte, seega on aruandes esitatud
analüüsitulemused ja hinnangud konsensuslikud.
Perekonnaseaduse eelnõu sotsiaalsete mõjude analüüs põhineb erinevatele sotsioloogilistele
uuringutele ning Eesti Statistikaameti poolt edastatavale riiklikule statistikale. Kuna kõigi
uuringute andmestikud ei olnud ekspertkomisjonile kättesaadavad, siis on osaliselt viidatud
uuringuraportitele ning monitooringute raportitele.
Empiiriline alusmaterjal
Euroopa Sotsiaaluuring 2004 ja 2006
Euroopa Sotsiaaluuring (The European Social Survey, www.europeansocialsurvey.org) on
sotsiaaluuring, mille üldine eesmärk on kaardistada ja seletada muutusi Euroopa poliitilistes ja
majanduslikes struktuurides, rahvastiku käitumises ja inimeste hoiakutes. Uuring on
ellukutsutud Euroopa Komisjoni 5. ja 6. Raamprogrammi ja Euroopa Teadusfondi toel.
Uuring viidi esimest korda läbi 2002 aastal, millele on järgnenud kaks küsitluslainet ning
ettevalmistamisel on 2008. aasta küsitlus (Jowell, 2005; 2007). Andmete arhiveerija ja
väljastaja on Norwegian Social Science Data Services (NSD). Eestis küsitleti 2004. aastal
1989 ja 2006. aastal 1517 indiviidi. Tegemist on esindusliku valimiga. Perekonnaseaduse
eelnõu mõjude hindamiseks viis Euroopa Sotsiaaluuringu andmete analüüsi läbi Kairi Kasearu.
Soolise võrdõiguslikkuse monitooring, 2005
Soolise võrdõiguslikkuse monitooring viidi läbi Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja
Sotsiaaluuringute Instituudi ja EV Sotsiaalministeeriumi koostöös 2005. aastal. Küsitlus telliti
uuringufirmalt Saar Poll OÜ. Valimi suurus 1000 indiviidi vanuses 15-74, esinduslik vastavas
vanuses Eesti elanikkonnale. Perekonnaseaduse eelnõu hindamisel põhineme soolise
võrdõiguslikkuse monitooringu raportile
(http://www.sm.ee/est/HtmlPages/SVmonitooring_2005/$file/SVmonitooring_2005.pdf).
Leibkonnauuring 2006
Eesti Statistikaameti poolt läbiviidud leibkondande uuring, millega kogutakse teavet Eestis
elavate leibkondade struktuuri, hooldust vajavate liikmete, leibkonnaliikmete hariduse, tööelu,
sissetuleku ja kulutuste, leibkondade elamistingimuste ja majandusliku toimetuleku kohta.
Kuus küsitletakse 640 leibkonda, aastas kokku 7680.
Perekonnaseaduse eelnõu mõjude hindamiseks viis leibkonnauuringu andmete analüüsi läbi
Prof. emer. Ene-Margit Tiit.
Aastast 2007 asendab leibkonnauuringuid EU-SILC.
Eesti statistikaameti statistika andmebaas (www.stat.ee)
Kasutades Eesti Statistikaameti andmebaasi, on analüüsitud põhilisi rahvastiku ja sotsiaalelu
näitajaid viimaste aastate lõikes ning 2000. aasta rahvaloenduse andmeid.
LISAD PEREKONNASEADUSE EELNÕU SOTSIAALSETE MÕJUDE ANALÜÜSI ARUANDE JUURDE
5
LISA 2. TABELID JA JOONISED
Tabel 1. Meeste ja naiste (vanuses 15-74) tööhõive indikaatorid 2006.a.
Indikaator Mehed Naised
Arv (tuh) % Arv (tuh) %
Hõivatud 322,9 65,9 323,3 57,8
Töötud 21,3 6,2 19,3 5,6
Mitteaktiivsed 145,7 29,1 216,5 38,7
Palgatöötajaid 286,6 88,8 308,1 95,3
Palgatöötajatega
ettevõtjaid
13,2 4,1 3,6 1,1
Üksikettevõtjad 22,7 7,1 11,1 3,4
Täisajaga töötav 309 95,7 286,9 88,7
Osaajaga töötav 13,9 4,3 36,4 11,3
Tabel 2. 15-65-aastased mitteaktiivsed mehed ja naised mitteaktiivsuse põhjuse järgi (%)
aastal 2006 (ESA, 2008)
Mehed Naised
Õpingud 60 64,4
Haigus või vigastus 26,4 22,3
Rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus .. 23,4
Laste, pereliikmete eest hoolitsemine 2,6 11,2
Pensioniiga 26,3 53,1
Heitunud isikud (tööotsingutest loonunud) 4,7 2,5
Muud põhjused 7 4,9
6 3
28
16
66
81
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Mees Naine
Üksnes mees Peamiselt mees Mõlemad abikaasad/elukaaslased
Joonis 1. Hinnang küsimusele „Kelle ülesanne peaks olema pere majandusliku
toimetuleku kindlustamine?” (Soolise võrdõiguslikkuse monitooring, 2005)
LISAD PEREKONNASEADUSE EELNÕU SOTSIAALSETE MÕJUDE ANALÜÜSI ARUANDE JUURDE
6
Tabel 3. Hoiakud (%) (tumedalt on märgitud need küsimused, mille puhul meeste ja naiste
hinnangud erinevad statistiliselt oluliselt). ESS, 2004
MEES NAINE
Nõustun Ei nõustu
ega ole
vastu
Ei nõustu Nõustun Ei nõustu
ega ole
vastu
Ei nõustu
Naine peaks olema valmis
vähendama oma palgatööd
oma pereelu nimel
58,9 25,6 15,5 59,5 21,8 18,7
Mehed peaksid naistega
võrdselt vastutama kodu ja
laste eest
89,6 7,1 3,2 93 5,4 1,6
Töökohtade nappuse korral
peaks meestel olema
eelisõigus tööd saada
41,4 25,4 33,2 33,2 18,1 48,8
Laste olemasolu korral
peaksid vanemad kokku
jääma ka siis, kui nad ei
saa hästi läbi
26,8 23,4 49,9 20,3 17,9 61,8
Inimese peamiseks
prioriteediks peaks olema
tema perekond
88,9 9,4 1,6 91 7,5 1,6
39,4
5,2
45,5
28,3
11
37,9 13,6
1
15
3,1
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Mees
Naine
Kuni veerand kodutöödele kulutatavast ajast Rohkem kui veerand ja vähem kui pool
Rohkem kui pool ja vähem kui kolmveerand Rohkem kui kolmveerand kuid mitte kogu aeg
Kogu aeg
Joonis 2. Kui suure osa kodutöödele kuluvast ajast kulutate Te ise kodutööde tegemisele
(%) (ESS, 2004)
LISAD PEREKONNASEADUSE EELNÕU SOTSIAALSETE MÕJUDE ANALÜÜSI ARUANDE JUURDE
7
Tabel 4. Alla 18-aastaste lastega ühendatud perekonnatuumad Allikas: ESA Rahvaloendus
2000
Ühe
lapsega
perekonnatuum
Kahe
lapsega
perekonnatuum
Kolme või
enama
lapsega
perekonnatuum
KOKKU %
Abielupaar ainult naise lastega 1675 650 125 2450 11,6
Abielupaar ainult mehe lastega 130 38 10 178 0,8
Abielupaar mitteühiste lastega 72 57 129 0,6
Abielupaar ühiste ja mitteühiste lastega 3070 2131 5201 24,7
Vabaabielupaar ainult naise lastega 5219 2292 553 8064 38,3
Vabaabielupaar ainult mehe lastega 236 56 17 309 1,5
Vabaabielupaar mitteühiste lastega 206 158 364 1,7
Vabaabielupaar ühiste ja mitteühiste
lastega
2534 1839 4373 20,8
KOKKU 7260 8918 4890 21068 100
Tabel 5. Elussünnid kooseluvormi ja kooselu kestuse alusel. Allikas: ESA
1995 2000 200Kooselu kestus 6
Sündinud
abielust
Sündinud
väljaspool
abielu, isa
tuvastatud
Sündinud
abielust
Sündinud
väljaspool
abielu, isa
tuvastatud
Sündinud
abielust
Sündinud
väljaspool
abielu, isa
tuvastatud
Kokku kooselu kestuse
pikkus teada
7541 3441 5952 3675 6212 6799
Alla 1 aasta 2433 615 1693 543 1736 602
1-4 aastat 2881 2383 1944 2353 2352 3823
4 aastat ja rohkem 2227 443 2315 779 2124 2374
Kokku kooselu kestuse
pikkus teada
100% 100% 100% 100% 100% 100%
Alla 1 aasta 32% 18% 28% 15% 28% 9%
1-4 aastat 38% 69% 33% 64% 28% 56%
4 aastat ja rohkem 30% 13% 39% 21% 34% 35%
LISAD PEREKONNASEADUSE EELNÕU SOTSIAALSETE MÕJUDE ANALÜÜSI ARUANDE JUURDE
8
0%
20%
40%
60%
80%
100%
1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006
0 last 1laps 2 ja enam
Joonis 3. Abiellujad enne abiellumist vabaabielus, ühiste laste olemasolu järgi aastate
lõikes. (ESA 2008)
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Mees Naine Mees Naine Mees Naine
15-30 31-45 46-60
Mul ei ole sissetukut Väga väikse osa Vähem kui pool
Umbes pool Rohkem kui pool Väga suure osa
Olen ainus sissetuleku tooja
Joonis 4. Respondendi hinnang oma sissetuleku panusele leibkonna kogusissetulekus soo
ja vanuse lõikes (%) (ESS; 2004)
LISAD PEREKONNASEADUSE EELNÕU SOTSIAALSETE MÕJUDE ANALÜÜSI ARUANDE JUURDE
9
83 82
27
19
17 15
72
81
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Abielus Vabaabielus Abielus Vabaabielus
Mees Naine
Vastaja ise Partner Täiskasvanud lapsed Enda või abikaasa vanemad
Joonis 5. Leibkonna suurima sissetuleku saaja, 15-74-aastaste meeste ja naiste hinnangud
(Soolise võrdõiguslikkuse monitooring, 2005)
LISAD PEREKONNASEADUSE EELNÕU SOTSIAALSETE MÕJUDE ANALÜÜSI ARUANDE JUURDE
10
LISA 3. AVALIKKUSE VASTUKAJA PKSELE
Tartu Ülikooli üliõpilane Maris Vainre analüüsis Eesti kolme päevalehe (Eesti Päevaleht,
Postimees ja SL Õhtuleht) võrguversioonis ilmunud PKSE-d kajastavate artiklite
(ilmumisperiood 11.09-10.10.2007) kommentaare. Käesolev lisa esitab analüüsi
lühikokkuvõtte.
Eesmärgiks oli välja selgitada:
Milline aspekt uues pereseaduses leiab kommentaarides kõige enam kajastamist
(varaküsimused, vabaabielu varasuhete mittereguleerimine, võrdsus)?
Millised pereseadusega seonduvad väärarusaamad kajastuvad netikommentaarides?
Milliseid probleeme nähakse uues pereseaduses?
Andmetöötlusesse kaasati ainult need kommentaarid, milles väljendus suhtumine
perekonnaseaduseelnõusse (kas otsesõnu väljendatuna nt „mulle see seadus ei meeldi“, „õige
seadus“ või kaudselt, nt „nõustun artikli autori/eelkõnelejaga“). Arvamusavaldusi, mis ei
kajastanud PKSEd (märkus artikli kui sellise kohta, neutraalsed vastused kommentaarides
esitatud küsimustele, muu irrelevantne sõnavõtt), ignoreeriti. Kokku kodeeriti 314
kommentaari, neist 5 kajastasid mitut teemat.
Kuigi internetikommentaaride põhjal saadavad tulemused ei ole võrreldavad representatiivsel
valimil põhinevate uuringutega saadutega, on võimalik oletada, et sõnavõtud on vabatahtlikud
ja esitavad isiklikke hoiakuid ja veendumusi (st kui kommentaari autor oma avalduse postitab,
siis tõenäoliselt on tal ka kindel suhtumine vastavasse teemasse) või vähemalt huvi selle
temaatika vastu. Samas on siinne valim suuresti kallutatud, sest kommenteerima ei satu mitte
igaüks, vaid ajalehte internetis lugev inimene (kellest omakorda vaid osa otsustavad oma
arvamust avaldada). Veelgi enam – valdav osa siinkohal vaadeldud kommentaaridest on pärit
Postimees Online’ist, kuna enamik artikleid olid avaldatud Postimehes. Nii ei saa tulemusi
üldistada kõigile internetikommentaatoritele (veel vähem on tegemist representatiivse
valimiga laiema populatsiooni suhtes), seega tulemuste interpreteerimisel ning ülekandmisel
mõnele teisele sootsiumile tuleb olla ettevaatlik.
Enamik kommentaare peegeldas negatiivset suhtumist PKSE-sse. Õieti ei näita see jaotus
midagi – tõenäoliselt ajendabki sõna võtma pigem rahulolematus kui positiivne suhtumine.
Seega kommentaarid ei peegelda lugejate üldist suhtumist, küll aga on kommentaaride sisu
põhjal võimalik teha oletusi, milliseid ebakohti seaduseelnõus nähakse ning kas ja mil viisil
on PKSE-d vääralt interpreteeritud.
1. Milline aspekt uues pereseaduses leiab kommentaarides kõige enam kajastamist
(varaküsimused, vabaabielu varasuhete mittereguleerimine, võrdsus)?
Valdavalt võeti sõna varaküsimustes ja jaotamisaluste õiglusest/abikaasade võrdsest
kohtlemisest. Vähem kirjutati abielust kui sellisest ning vabaabielu varasuhetest. Eelnõusse
positiivselt ja negatiivselt suhtujate teemavalikud olid erinevad: poolehoidu avaldanud
keskendusid oma sõnavõttudes peamiselt varaküsimustele (55%-l juhtudest) ja võrdsusest
räägiti vähe (3%), negatiivselt meelestatud keskendusid peaaegu samaväärselt nii vara
jaotamisele (28%) kui ka võrdsusele (24%).Võib arvata, et võrdsusküsimus ei ole positiivselt
suhtujate seas aktuaalne – PKSE kohtleb nende meelest abikaasasid võrdselt või kui ei kohtle,
ei näe nad selles probleemi.
LISAD PEREKONNASEADUSE EELNÕU SOTSIAALSETE MÕJUDE ANALÜÜSI ARUANDE JUURDE
11
Postimees (13.09.2007 15:40): Mis õigus saab olla teise poole teenitud
rahale? /…/ Ütleme, et olen abielus. Lapsi pole. Naine on mokk töllakil
kodus ainult passinud ja mitte midagi teinud. Mis õigus on tal poolele
sellele, mis ma meie kooselu jooksul olen teeninud?
Samuti oli neid, kes suhtusid seaduseelnõusse positiivselt, aga eelkõige seepärast, et tajusid
seda ebavõrdsust suurendavana:
SL Õhtuleht (11.09.2007 8:10): /…/ [Ma] ei näe mingit põhjust anda
abikaasale (naisele) vara, kui too on käitunud sigatsevalt ja perekonda
hävitavalt. Miks ta siis ei mõelnud lastele? Peale vara saamist saaks ta
veelgi mehe üle irvitada ja sigatsemist jätkata. Tuleb tagada järelkasvu
huvid ja materiaalne heaolu, mitte aga naise oma.
Negatiivselt PkSe-sse suhtujate seas kõlab sageli lubadus rahakulutamisharjumusi muuta ning
laste saamisest loobuda (viimane suurendaks nende meelest meeste-naiste omavahelist
võrdsust naise sissetuleku kasvatamise näol):
SL Õhtuleht (11.09.2007 8:58): Minu puhul on kindel, et süüa enam ei osta
ja arveid ei maksa! Ostan asju ja hoian tšekid alles. Asjade all mõtlen mitte
pudi-padi, vaid suvila, oma korteri jne. Ja mingit last ei muretse, sest pean
ju enese tuleviku kindlustama. Arved siiski mehega sendi pealt pooleks. Ja
siis tänu toredatele Eesti seadustele ainuüksi endale mõtlema! Sest kui me
elame edasi siin majas, mis on paraku mehe nimel, jään ehk ühel päeval
lausa tänavale!? Kardan, et ei koristamise ega lapsekasvatamise eest tšekke
ei saa.
Kuigi mitte kõik, kes näevad uue seaduse kehtimahakkamisel vajadust tšekke korjama asuda,
ei ole oma tulevikuplaneerimisel nii kategoorilised, illustreerib viimatitoodud näide küllaltki
paljude arusaama uuest korrast. Et ka igaks-juhuks tšekkide korjamine saaks tõesti olla teisele
abikaasale märgiks kavatsetavast lahutusest, võib täituda nende 8% arvamus, kes ennustasid
abielude arvu langust. Kui peamiste probleemidena perekonnaseaduseelnõus nähakse
võrdsuse ning jaotamisküsimusi, siis ehk püütakse neile lahendust leida tšekke kogudes.
Maksekviitungite kogumine ja võrdsuse küsimus näivad kommentaarides küllaltki tihedalt
seotud olevat. Teemat käsitleti sageli ka laste kasvatamisega seoses – kui naine on dekreedis,
ei ole tal võimalik tööl käia (ega tšekke koguda):
SL Õhtuleht (11.09.2007 8:58): /…/ Kardan, et ei koristamise ega
lapsekasvatamise eest tšekke ei saa.
2. Millised pereseadusega seonduvad väärarusaamad kajastuvad netikommentaarides?
Üle poole kommentaaridest ei kajastanud ühtki väärarusaama. Väärarusaamadest olid
laialdasemad tšekkide kogumine (55%-l juhtudest) ning seaduse laiendamine aladele, mida
see ei ole mõeldud reguleerima (21%). Vähem mõisteti valesti lahusvaraga tehingute
sooritamise korda (13%), esinesid ka ülalpidamisega seonduvad väärarusaamad ning
juhtumeid, kus täpsema määratluse tegemiseks oleks tarvis juriidilist haridust.
3. Milliseid probleeme nähakse uues pereseaduses?
Kõige enam nähakse PkSe-s ohtu võrdsusele (23%) ning 22%-le on segaseks jäänud vara
jagamisega seonduv. Vähem nähakse ohtu abieludele (kas lahutuste suurenemise või uute
abielude vähenemise läbi). Probleemidest mainiti veel advokaatide töökoormuse suurendamist,
seaduseelnõu rahapõhisust, kõrvale hiilimise võimaluste olemasolu, tagasiulatuvust ning
ministeeriumipoolsete selgituste vähesust.
LISAD PEREKONNASEADUSE EELNÕU SOTSIAALSETE MÕJUDE ANALÜÜSI ARUANDE JUURDE
12
ALLIKAD
Adler, M.A. (2004). Child-free and unmarried: changes in the life planning of young East
German women. Journal of Marriage and Family, 66:1170-1179.
Beck, U., Beck-Gernsheim, E., (2002). Individualization. SAGE Publications: London,
Thousand Oaks, New Dehli. 214 lk.
Ditch J., Barners, H., Bradshaw, J., Commaille, J. Eardley, T. (eds) A. Synthesis of National
Family Policies 1994. European Observatory on National Family Policies. University
of York.
Eesti elanike õigusteadlikkuse uuring (2007). Tallinn: Justiitsministeerium
Eesti Vabariigi neljas perioodiline aruanne “Naiste diskrimineerimise kõigi vormide
likvideerimise konventsiooni” täitmisest, mis on esitatud vastavalt konventsiooni
artiklile 18”. http://web-static.vm.ee/static/failid/176/Neljas_aruanne_naiste_diskr.pdf
Frønes, I. (1994) Dimensions of Childhood. Qvortrup, J.; Bardy, M.; Sgritta, G.;
Wintersberger, H. (eds) Childhood Matters. Social Theory, Practice and Policies.
European Centre Vienna, Avebury. Ashgate Publishing Limited, p. 145-164.
Hansson, L. (2005). Töö- ja pereelu ühitamine. Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2005.
Tallinn: Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, EV
Sotsiaalministeerium.
Hansson, L. (2004). Valikud ja võimalused: argielu Eestis 1993-2003. Tallinn: TPÜ
Kirjastus, 174 lk.
Jowell, R. and the Central Co-ordinating Team (2005). European Social Survey 2004/2005:
Technical Report, London: Centre for Comparative Social Surveys, City University
Jowell, R. and the Central Co-ordinating Team (2007). European Social Survey 2006/2007:
Technical Report, London: Centre for Comparative Social Surveys, City University
Karu, M., Kasearu, K., Biin, H. (2007). Isad ja lapsehoolduspuhkus. PRAXISe toimetised
29/2007.
Laidmäe, V.-I. (2005). Sooline võrdõiguslikkus peresfääris. Soolise võrdõiguslikkuse
monitooring 2005. Tallinn: Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute
Instituut, EV Sotsiaalministeerium.
Lutz, W., Skirbekk, V., Testa, M.R, (2007), New Empirical Evidence on The Low Fertility
Trap Hypothesis. http://paa2007.princeton.edu/download.aspx?submissionId=70779
Mänd, K. (2003). Erinevad aga võrdsed. Tallinn: ÜRO Rahvastikufond, EV
Sotsiaalministeerium.
Rahvastik 2005-2006. Eesti Statistikaamet. Tallinn 2007.
Rõõm, T., Kallaste, E. (2004). Naised-mehed Eesti tööturul: palgaerinevuste hinnang.
Poliitikaanalüüs. Poliitikauuringute keskuse Praxis väljaanne nr 8/2004.
Staranova, K. (2002) Poliitikaanalüüsi tehnikad ja meetodid. Tallinn, Praxis 2002
(www.praxis.ee)
Soo, K.; Soo, I. Teismeliste väärkohtlemine Eestis: Riskitegurid ja tagajärjed. Tartu 2002
(käsikirjaline materjal).
Sooline ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis. Poliitikaanalüüs nr.1/ 2006.
Sotsiaalministeerium.
Värnik, A. (2003) Suitsiidide esinemine Eestis. Värnik, A. (toim) Suitsiidi-uuringud. Eesti-
Rootsi Suitsidoloogia Instituudi 10. aastapäeva artiklite kogumik. Tallinn, lk. 24-29.