esmaspäev, 30. märts 2009
Scorpions - Wind Of Change (blowing stories mix)
http://www.youtube.com/watch?v=KKJUSaeGc74&mode=related&search
SOTSIAALTÖÖTAJA EETIKAKOODEKS
Sotsiaaltöötajad
OLULISED MOMENDID
Töö riskigruppidesse kuuluvate inimestega
Kohaliku sotsiaalhoolekande kujundamine
Ametil on kasvav trend sotsiaalpoliitiliste meetmete arenedes
Sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega spetsialist, kelle tegevus on suunatud üksikisikute, perede ja rühmade toimetuleku toetamisele ning kogukonna ja ühiskonna vastavusse viimisele tema liikmete vajadustega. Ta tegeleb nii nõustamise kui ka konkreetse abiga või abi osutamisega.
Sotsiaaltöötaja põhioskuste ja –teadmiste hulka kuuluvad:
Inimese areng, tema vajadused ja erivajadused
Sotsiaalfilosoofia
Inimõigused ja kutse-eetika
Sotsiaaltöö teooriad
Sotsiaaltöö printsiibid ja meetodid
Sotsiaalpoliitika
Sotsioloogia
Demograafia
Sotsiaalpsühholoogia
Sotsiaalpedagoogika ja andragoogika
Rahvatervis
Statistika. Andmetöötlus ja analüüs
Hoolekande ajalugu
Eesti halduskorraldus ja riigi ning omavalitsuste funktsioonid
Rahvusvaheline koostöö sotsiaalvaldkonnas
Eesti avalik hoolekanne (kutsealane terminoloogia; alusdokumendid; printsiibid ja eesmärgid; struktuur; sihtrühmad; ressursid; partnerid; hindamine, analüüsimine ja aruandlus)
Suhtlemisoskused
Juhtumitöö, sealhulgas klienditeeninduse põhimõtted; informatsiooni kogumine, töötlemine, hoidmine; probleemi määratlemine; lahenduskava koostamine ja täitmine. Nõustamine, jõustamine; võrgustikutöö; tagasiside, tulemuste hindamine; erivajadustega kliendid; erineva kultuuritaustaga kliendid; kaebuste ja pretensioonide käsitlemine; positiivse mulje loomine; eksperthinnangu andmine kliendi toimetuleku kohta; kliendi esindamine; eeskoste; rehabiliteeriv mõtteviis
Grupitöö, sealhulgas erinevad grupid; grupi areng; eneseabigruppide toetamine ja tekkele kaasabi
Kogukonnatöö, sealhulgas informeerimine ja mõjutamine; avalik esinemine; koostöö meediaga; eksperdina osalemine; sotsiaalse aktsiooni eestvedamine; säästva arengu mõtteviis; strateegiline planeerimine
Kohalikud ja riiklikud sotsiaaltoetused
Sotsiaalteenused, sealhulgas vastutuse jaotus ahelas tellija-osutaja-saaja-maksja; hoolekandeasutused; teenuste turg, valik, lepingud, standard, kvaliteet
Muu abi. Heategevus ja sponsorlus. Heategevusfondid
Sotsiaalregister
Uurimismeetodid, uuringute teostamine, tulemuste avaldamine
Sotsiaalvaldkonna ühingud ja organisatsioonid
Vabatahtlik sotsiaaltöö
Supervisioon (enesetäiendamine, -arendamine; enesekaitse võtted; kolleegide superviseerimine)
Oma töö korraldamine
Juhtimine
Konsultatsioonid.
Sotsiaaltöötajalt eeldatakse tolerantsust ja pühendumust, pingetaluvust, empaatiavõimet ja ehedust, iseseisvust otsustamisel ja vastutustunnet, samuti väga head suhtlemisoskust, koostöö- ning motiveerimisvõimet.
KUTSENÕUDED JA –EELDUSED
Kõrgharidusega sotsiaaltöötajaid valmistatakse ette Tartu Ülikoolis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Tallinna Pedagoogilises Seminaris, Lääne-Virumaa kutsekõrgkoolis, Tartu Ülikooli Pärnu ja Narva kolledžis õppides saab rakendusliku kõrghariduse. Kõrgharidus on vajalik kõigil sotsiaaltöötajatel, kes hakkavad tööle sotsiaalabi osakondades ja linna- või vallavalitsuste juures.
Sotsiaaltöötajal peavad olema põhjalikud teadmised psühholoogiast ja nõustamisest. Ta peab tundma üldriikliku sotsiaalabi-süsteemi, teadma, kuhu konkreetse murega peaks pöörduma. Nõustamine eeldab sotsiaaltöötajalt elutarkust ja oskust näha võimalusi olukorra leevendamiseks. Tal peab oskama inimene ära kuulata ja aru saama, milles seisneb selle juhtumi tegelik probleem. Tuleb olla ühtaegu väga mõistev ja samas asjalik.
1
SOTSIAALALA TÖÖTAJA EETIKAKOODEKS
Vastu võetud Eesti sotsiaaltöö III kongressil 30. novembril 2005
1. Sissejuhatus
Tänapäevased õigussüsteemid erinevad riigiti oma keerukuse ja sisu poolest. Professionaalne
sotsiaalala töötaja peab olemasolevas õiguslikus ruumis suutma otsustada, lähtudes üldinimlikest väärtustest, mida kokkuleppeliselt saab nimetada eetikaks. Seadusandluse vastuoludest hoolimata ei tohi sotsiaalala töötaja jätta reageerimata, kui keegi vajab abi. On olukordi, kus sotsiaalala töötaja on oma tegemistes haavatav ja võib alalhoidlike hirmude tõttu jätta konfliktsituatsioonidesse sekkumata, kahjustades sellega nii sotsiaaltöö sisu kui mainet.
Tuginedes eeltoodule, võttis Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eetikakomitee endale ülesandeks luua sotsiaalala töötaja eetikakoodeks, mis täiendab seadustes sätestatut ja on sotsiaalala töötajale abiks raske ja vajaliku töö tegemisel.
Sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi eesmärk on toetada sotsiaalala töötajaid nende igapäevases töös.
Seaduste ja käesoleva dokumendiga reguleerimata juhtudel tuleb lähtuda nõrgima osapoole huvidest.
Käesolev eetikakoodeks on pidevalt arenev seisukohtade kogum, mis kuulub ülevaatamisele
vähemalt iga nelja aasta järel.
2. Põhimõisted
Sotsiaaltöö - professionaalne tegevus sotsiaalse õigluse põhimõtete elluviimiseks,
elukvaliteedi parandamiseks, sotsiaalse kapitali arendamiseks,
toimetulekuraskuste ennetamiseks, leevendamiseks või kõrvaldamiseks.
Sotsiaaltöö on loomu poolest ennetav, leevendav, rehabiliteeriv, juhendav,
hooldav või arendav.
Sotsiaalala töötaja – iga hoolekandesüsteemis töötav isik, sh sotsiaalhooldaja, sotsiaaltöötaja,hoolekandeasutuse juht, sotsiaalminister, vabatahtliku töö tegija jt.
Klient – iseseisvaks toimetulekuks abi vajav üksikisik, leibkond, grupp või kogukond.
Asutus – sotsiaalteenuseid planeeriv, korraldav, osutav, koordineeriv või kontrolliv
hoolekandeüksus.
3. Sotsiaaltöö alusdokumendid
Rahvusvahelised inimõiguste deklaratsioonid ja konventsioonid moodustavad eetilise aluse, mida aktsepteeritakse ülemaailmselt.
- ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon
- ÜRO lapse õiguste konventsioon
- Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta
Eesti sotsiaaltööd reguleerivad järgmised alusdokumendid:
- põhiseadus
- sotsiaalhoolekande seadus
- lastekaitseseadus
- perekonnaseadus
- kutseseadus
4. Sotsiaalala töötaja eetilise käitumise üldised põhimõtted
2
1. Sotsiaalala töötaja teenib ühiskonna huve, õigustab kliendi usaldust ning tõstab ja hoiab ülal oma elukutse mainet.
2. Sotsiaalala töötaja toetab inimese loomupärast väärtust ning õigust heaolule ja väärikale kohtlemisele.
3. Sotsiaalala töötaja järgib ja propageerib sotsiaalse õigluse põhimõtteid nii suhetes ühiskonnaga kui ka inimestega, kellega koos või kelle heaks ta töötab.
4. Sotsiaalala töötaja on diskrimineerimise vastu ja töötab inimeste heaolu tagamise nimel
sõltumata nende võimekusest, vanusest, kultuurist, soost, perekonnaseisust, sotsiaalmajanduslikust staatusest, poliitilistest eelistustest, seksuaalsest orientatsioonist, uskumustest,nahavärvist või muudest füüsilistest omadustest.
5. Sotsiaalala töötaja tunnustab ja austab oma tegevuspiirkonna etnilist ja kultuurilist mitmekesisust ning võtab arvesse isiksuslikke, perekondlikke, grupilisi ja kogukonna erinevusi.
6. Sotsiaalala töötaja kannab hoolt ja vastutab selle eest, et tema käsutuses olevaid ressursse jaotataks säästlikult, õiglaselt ja vajadustele vastavalt.
7. Sotsiaalala töötaja kohustub pöörama avalikkuse, huvigruppide, poliitikute ja oma tööandjate tähelepanu olukordadele, kus inimesed elavad vaesuses, kus ressursside jaotamine on alandav ja ebaõiglane või kahjustab inimeste, leibkondade ja kogukondade võimet iseseisvalt toime tulla.
8. Sotsiaalala töötaja hoolitseb selle eest, et nii avalikkus kui tööandjad oleksid teadlikud käesoleva dokumendi sisust ja selle oodatavast mõjust sotsiaalala töötajate tegevusele.
9. Sotsiaalala töötaja võib algatada tööalaseid eetilisi diskussioone eesmärgiga leida parim lahendus.
5. Sotsiaalala töötaja eetiline käitumine klienditöös
1. Sotsiaalala töötaja käitumise alus on humaansel inimkäsitlusel põhinev hoiak.
2. Sotsiaalala töötaja töövahenditeks on teadmised, oskused, kogemused ja kutse-eetika.
3. Sotsiaalala töötaja usub kliendi võimesse teha oma elu puudutavaid otsuseid, suunab teda
delikaatselt arukatele otsustele, tunnustab ja respekteerib kliendi isiklikke eesmärke, vastutust ja kodanikuõigusi, mis vastavad tema suutlikkusele ja pädevusele.
4. Sotsiaalala töötaja lähtub töös kliendiga oma kompetentsuse piiridest, sh ei anna lubadusi, mida ta ei suuda täita.
5. Sotsiaalala töötaja suunab kliendi lahendamatute väärtus- ja/või rollikonfliktide korral
kokkuleppeliselt teiste sama taseme töötajate poole, teavitades sellest oma tööandjat.
6. Sotsiaalala töötaja seisab kliendi/klientide rühma ja iseenda heaolu eest, s.t.
a) aktsepteerib kliendi või koostööpartneri õigust privaatsusele ja konfidentsiaalsusele;
b) toetab ja säilitab kliendi õigust usaldusele;
c) kasutab tema käsutuses olevat teavet vastutustundlikult vastavalt asutuses kehtestatud
korrale või kliendiga sõlmitud kokkuleppele;
d) teab oma õigusi ja kasutab neid eetiliselt.
7. Sotsiaalala töötaja lähtub teenindussituatsioonis asutuses kehtestatud standarditest ja viib vastutustundlikult ellu organisatsiooni eesmärke, tehes vajadusel ettepanekuid nende
muutmiseks.
8. Sotsiaalala töötaja annab kliendile ja koostööpartneritele teavet neile arusaadaval viisil.
3
6. Sotsiaalala töötaja eetiline käitumine kolleegide ja koostööpartnerite suhtes
1. Sotsiaalala töötaja respekteerib kolleegide ja koostööpartnerite arvamusi ning väljendab
vastutustundlikul viisil tunnustust ja kriitikat asjakohastes kanalites.
2. Sotsiaalala töötaja jagab ja vahetab kogemusi, teadmisi ning teavet kolleegide ja
koostööpartneritega.
3. Sotsiaalala töötaja on valmis kolleege ja koostööpartnereid ära kuulama, neile nõu andma ja neid jõustama.
4. Sotsiaalala töötaja kaitseb kolleege ja koostööpartnereid ebaõiglase kohtlemise ja kriitika eest.
5. Sotsiaalala töötaja võtab üle rollikonflikti sattunud kolleegi juhtumi.
7. Sotsiaalala töötaja eetiline käitumine eriala suhtes
1. Sotsiaalala töötaja hoiab ja kaitseb sotsiaaltöö eriala, väärtustab kutsetööd ja kaitseb seda ebaõiglase kriitika eest.
2. Sotsiaalala töötaja järgib ja edendab eriala eetilisi standardeid, osaleb eetikaalastes debattides ja vastutab kutsetöös tehtud isiklike eetiliste otsuste ja valikute eest.
3. Sotsiaalala töötaja põhjendab ja avalikustab sotsiaaltöö lähtekohti, põhimõtteid ja ametialast
praktikat, et teha võimalikuks avatud diskussioon ja hinnangute andmine ning annab
otsustajatele tagasisidet.
4. Sotsiaalala töötaja arendab oma kutseoskusi, olles avatud uutele lähenemistele ja sotsiaaltöö meetoditele, toetudes uurimustele ja praktilise töö analüüsile.
5. Sotsiaalala töötaja säilitab ja arendab sotsiaaltöös nõutavaid teadmisi ja oskusi hoolitsedes oma pädevuse säilimise, professionaalse arengu ja tulemuslikkuse eest.
6. Sotsiaalala töötaja tegutseb ausalt, eristab piire oma isikliku elu, tööelu ja ühiskondliku tegevuse vahel, ei kasuta oma positsiooni isikliku heaolu saavutamiseks ega ole poliitilise mõjutamise tööriistaks.
7. Sotsiaalala töötaja kogub ja edastab sotsiaalsetele probleemidele osundavat informatsiooni.
8. Sotsiaalala töötaja hindab pidevalt ja kriitiliselt sotsiaaltöö väärtusi ja eetilisi põhimõtteid, et need vastaksid ühiskondlikele muutustele.
8. Eetilise konflikti menetlemise kord
1. Sotsiaalala töötaja on tähelepanelik, märkab eetikakoodeksi reeglite vastu eksimist ning
reageerib sellele, kaitstes sotsiaaltöö mainet ja koostööpartnereid.
2. Eetikakoodeksi reeglite rikkumisest võib teavitada Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) eetikakomiteed.
3. Eetikakomitee esitab eetilise konflikti kohta järelepärimised ja lähtudes saadud vastustest kujundab oma seisukoha ning edastab selle asjaosalistele.
4. Kui sotsiaalala töötaja on rängalt eiranud/rikkunud eetikakoodeksi reegleid ja alandanud oma käitumisega sotsiaaltöö mainet, võib eetikakomitee algatada avaliku diskussiooni (sh ajakirjas Sotsiaaltöö) ja teavitada juhtunust sotsiaalvaldkonna kutsekomisjoni.
OLULISED MOMENDID
Töö riskigruppidesse kuuluvate inimestega
Kohaliku sotsiaalhoolekande kujundamine
Ametil on kasvav trend sotsiaalpoliitiliste meetmete arenedes
Sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega spetsialist, kelle tegevus on suunatud üksikisikute, perede ja rühmade toimetuleku toetamisele ning kogukonna ja ühiskonna vastavusse viimisele tema liikmete vajadustega. Ta tegeleb nii nõustamise kui ka konkreetse abiga või abi osutamisega.
Sotsiaaltöötaja põhioskuste ja –teadmiste hulka kuuluvad:
Inimese areng, tema vajadused ja erivajadused
Sotsiaalfilosoofia
Inimõigused ja kutse-eetika
Sotsiaaltöö teooriad
Sotsiaaltöö printsiibid ja meetodid
Sotsiaalpoliitika
Sotsioloogia
Demograafia
Sotsiaalpsühholoogia
Sotsiaalpedagoogika ja andragoogika
Rahvatervis
Statistika. Andmetöötlus ja analüüs
Hoolekande ajalugu
Eesti halduskorraldus ja riigi ning omavalitsuste funktsioonid
Rahvusvaheline koostöö sotsiaalvaldkonnas
Eesti avalik hoolekanne (kutsealane terminoloogia; alusdokumendid; printsiibid ja eesmärgid; struktuur; sihtrühmad; ressursid; partnerid; hindamine, analüüsimine ja aruandlus)
Suhtlemisoskused
Juhtumitöö, sealhulgas klienditeeninduse põhimõtted; informatsiooni kogumine, töötlemine, hoidmine; probleemi määratlemine; lahenduskava koostamine ja täitmine. Nõustamine, jõustamine; võrgustikutöö; tagasiside, tulemuste hindamine; erivajadustega kliendid; erineva kultuuritaustaga kliendid; kaebuste ja pretensioonide käsitlemine; positiivse mulje loomine; eksperthinnangu andmine kliendi toimetuleku kohta; kliendi esindamine; eeskoste; rehabiliteeriv mõtteviis
Grupitöö, sealhulgas erinevad grupid; grupi areng; eneseabigruppide toetamine ja tekkele kaasabi
Kogukonnatöö, sealhulgas informeerimine ja mõjutamine; avalik esinemine; koostöö meediaga; eksperdina osalemine; sotsiaalse aktsiooni eestvedamine; säästva arengu mõtteviis; strateegiline planeerimine
Kohalikud ja riiklikud sotsiaaltoetused
Sotsiaalteenused, sealhulgas vastutuse jaotus ahelas tellija-osutaja-saaja-maksja; hoolekandeasutused; teenuste turg, valik, lepingud, standard, kvaliteet
Muu abi. Heategevus ja sponsorlus. Heategevusfondid
Sotsiaalregister
Uurimismeetodid, uuringute teostamine, tulemuste avaldamine
Sotsiaalvaldkonna ühingud ja organisatsioonid
Vabatahtlik sotsiaaltöö
Supervisioon (enesetäiendamine, -arendamine; enesekaitse võtted; kolleegide superviseerimine)
Oma töö korraldamine
Juhtimine
Konsultatsioonid.
Sotsiaaltöötajalt eeldatakse tolerantsust ja pühendumust, pingetaluvust, empaatiavõimet ja ehedust, iseseisvust otsustamisel ja vastutustunnet, samuti väga head suhtlemisoskust, koostöö- ning motiveerimisvõimet.
KUTSENÕUDED JA –EELDUSED
Kõrgharidusega sotsiaaltöötajaid valmistatakse ette Tartu Ülikoolis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Tallinna Pedagoogilises Seminaris, Lääne-Virumaa kutsekõrgkoolis, Tartu Ülikooli Pärnu ja Narva kolledžis õppides saab rakendusliku kõrghariduse. Kõrgharidus on vajalik kõigil sotsiaaltöötajatel, kes hakkavad tööle sotsiaalabi osakondades ja linna- või vallavalitsuste juures.
Sotsiaaltöötajal peavad olema põhjalikud teadmised psühholoogiast ja nõustamisest. Ta peab tundma üldriikliku sotsiaalabi-süsteemi, teadma, kuhu konkreetse murega peaks pöörduma. Nõustamine eeldab sotsiaaltöötajalt elutarkust ja oskust näha võimalusi olukorra leevendamiseks. Tal peab oskama inimene ära kuulata ja aru saama, milles seisneb selle juhtumi tegelik probleem. Tuleb olla ühtaegu väga mõistev ja samas asjalik.
1
SOTSIAALALA TÖÖTAJA EETIKAKOODEKS
Vastu võetud Eesti sotsiaaltöö III kongressil 30. novembril 2005
1. Sissejuhatus
Tänapäevased õigussüsteemid erinevad riigiti oma keerukuse ja sisu poolest. Professionaalne
sotsiaalala töötaja peab olemasolevas õiguslikus ruumis suutma otsustada, lähtudes üldinimlikest väärtustest, mida kokkuleppeliselt saab nimetada eetikaks. Seadusandluse vastuoludest hoolimata ei tohi sotsiaalala töötaja jätta reageerimata, kui keegi vajab abi. On olukordi, kus sotsiaalala töötaja on oma tegemistes haavatav ja võib alalhoidlike hirmude tõttu jätta konfliktsituatsioonidesse sekkumata, kahjustades sellega nii sotsiaaltöö sisu kui mainet.
Tuginedes eeltoodule, võttis Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eetikakomitee endale ülesandeks luua sotsiaalala töötaja eetikakoodeks, mis täiendab seadustes sätestatut ja on sotsiaalala töötajale abiks raske ja vajaliku töö tegemisel.
Sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi eesmärk on toetada sotsiaalala töötajaid nende igapäevases töös.
Seaduste ja käesoleva dokumendiga reguleerimata juhtudel tuleb lähtuda nõrgima osapoole huvidest.
Käesolev eetikakoodeks on pidevalt arenev seisukohtade kogum, mis kuulub ülevaatamisele
vähemalt iga nelja aasta järel.
2. Põhimõisted
Sotsiaaltöö - professionaalne tegevus sotsiaalse õigluse põhimõtete elluviimiseks,
elukvaliteedi parandamiseks, sotsiaalse kapitali arendamiseks,
toimetulekuraskuste ennetamiseks, leevendamiseks või kõrvaldamiseks.
Sotsiaaltöö on loomu poolest ennetav, leevendav, rehabiliteeriv, juhendav,
hooldav või arendav.
Sotsiaalala töötaja – iga hoolekandesüsteemis töötav isik, sh sotsiaalhooldaja, sotsiaaltöötaja,hoolekandeasutuse juht, sotsiaalminister, vabatahtliku töö tegija jt.
Klient – iseseisvaks toimetulekuks abi vajav üksikisik, leibkond, grupp või kogukond.
Asutus – sotsiaalteenuseid planeeriv, korraldav, osutav, koordineeriv või kontrolliv
hoolekandeüksus.
3. Sotsiaaltöö alusdokumendid
Rahvusvahelised inimõiguste deklaratsioonid ja konventsioonid moodustavad eetilise aluse, mida aktsepteeritakse ülemaailmselt.
- ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon
- ÜRO lapse õiguste konventsioon
- Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta
Eesti sotsiaaltööd reguleerivad järgmised alusdokumendid:
- põhiseadus
- sotsiaalhoolekande seadus
- lastekaitseseadus
- perekonnaseadus
- kutseseadus
4. Sotsiaalala töötaja eetilise käitumise üldised põhimõtted
2
1. Sotsiaalala töötaja teenib ühiskonna huve, õigustab kliendi usaldust ning tõstab ja hoiab ülal oma elukutse mainet.
2. Sotsiaalala töötaja toetab inimese loomupärast väärtust ning õigust heaolule ja väärikale kohtlemisele.
3. Sotsiaalala töötaja järgib ja propageerib sotsiaalse õigluse põhimõtteid nii suhetes ühiskonnaga kui ka inimestega, kellega koos või kelle heaks ta töötab.
4. Sotsiaalala töötaja on diskrimineerimise vastu ja töötab inimeste heaolu tagamise nimel
sõltumata nende võimekusest, vanusest, kultuurist, soost, perekonnaseisust, sotsiaalmajanduslikust staatusest, poliitilistest eelistustest, seksuaalsest orientatsioonist, uskumustest,nahavärvist või muudest füüsilistest omadustest.
5. Sotsiaalala töötaja tunnustab ja austab oma tegevuspiirkonna etnilist ja kultuurilist mitmekesisust ning võtab arvesse isiksuslikke, perekondlikke, grupilisi ja kogukonna erinevusi.
6. Sotsiaalala töötaja kannab hoolt ja vastutab selle eest, et tema käsutuses olevaid ressursse jaotataks säästlikult, õiglaselt ja vajadustele vastavalt.
7. Sotsiaalala töötaja kohustub pöörama avalikkuse, huvigruppide, poliitikute ja oma tööandjate tähelepanu olukordadele, kus inimesed elavad vaesuses, kus ressursside jaotamine on alandav ja ebaõiglane või kahjustab inimeste, leibkondade ja kogukondade võimet iseseisvalt toime tulla.
8. Sotsiaalala töötaja hoolitseb selle eest, et nii avalikkus kui tööandjad oleksid teadlikud käesoleva dokumendi sisust ja selle oodatavast mõjust sotsiaalala töötajate tegevusele.
9. Sotsiaalala töötaja võib algatada tööalaseid eetilisi diskussioone eesmärgiga leida parim lahendus.
5. Sotsiaalala töötaja eetiline käitumine klienditöös
1. Sotsiaalala töötaja käitumise alus on humaansel inimkäsitlusel põhinev hoiak.
2. Sotsiaalala töötaja töövahenditeks on teadmised, oskused, kogemused ja kutse-eetika.
3. Sotsiaalala töötaja usub kliendi võimesse teha oma elu puudutavaid otsuseid, suunab teda
delikaatselt arukatele otsustele, tunnustab ja respekteerib kliendi isiklikke eesmärke, vastutust ja kodanikuõigusi, mis vastavad tema suutlikkusele ja pädevusele.
4. Sotsiaalala töötaja lähtub töös kliendiga oma kompetentsuse piiridest, sh ei anna lubadusi, mida ta ei suuda täita.
5. Sotsiaalala töötaja suunab kliendi lahendamatute väärtus- ja/või rollikonfliktide korral
kokkuleppeliselt teiste sama taseme töötajate poole, teavitades sellest oma tööandjat.
6. Sotsiaalala töötaja seisab kliendi/klientide rühma ja iseenda heaolu eest, s.t.
a) aktsepteerib kliendi või koostööpartneri õigust privaatsusele ja konfidentsiaalsusele;
b) toetab ja säilitab kliendi õigust usaldusele;
c) kasutab tema käsutuses olevat teavet vastutustundlikult vastavalt asutuses kehtestatud
korrale või kliendiga sõlmitud kokkuleppele;
d) teab oma õigusi ja kasutab neid eetiliselt.
7. Sotsiaalala töötaja lähtub teenindussituatsioonis asutuses kehtestatud standarditest ja viib vastutustundlikult ellu organisatsiooni eesmärke, tehes vajadusel ettepanekuid nende
muutmiseks.
8. Sotsiaalala töötaja annab kliendile ja koostööpartneritele teavet neile arusaadaval viisil.
3
6. Sotsiaalala töötaja eetiline käitumine kolleegide ja koostööpartnerite suhtes
1. Sotsiaalala töötaja respekteerib kolleegide ja koostööpartnerite arvamusi ning väljendab
vastutustundlikul viisil tunnustust ja kriitikat asjakohastes kanalites.
2. Sotsiaalala töötaja jagab ja vahetab kogemusi, teadmisi ning teavet kolleegide ja
koostööpartneritega.
3. Sotsiaalala töötaja on valmis kolleege ja koostööpartnereid ära kuulama, neile nõu andma ja neid jõustama.
4. Sotsiaalala töötaja kaitseb kolleege ja koostööpartnereid ebaõiglase kohtlemise ja kriitika eest.
5. Sotsiaalala töötaja võtab üle rollikonflikti sattunud kolleegi juhtumi.
7. Sotsiaalala töötaja eetiline käitumine eriala suhtes
1. Sotsiaalala töötaja hoiab ja kaitseb sotsiaaltöö eriala, väärtustab kutsetööd ja kaitseb seda ebaõiglase kriitika eest.
2. Sotsiaalala töötaja järgib ja edendab eriala eetilisi standardeid, osaleb eetikaalastes debattides ja vastutab kutsetöös tehtud isiklike eetiliste otsuste ja valikute eest.
3. Sotsiaalala töötaja põhjendab ja avalikustab sotsiaaltöö lähtekohti, põhimõtteid ja ametialast
praktikat, et teha võimalikuks avatud diskussioon ja hinnangute andmine ning annab
otsustajatele tagasisidet.
4. Sotsiaalala töötaja arendab oma kutseoskusi, olles avatud uutele lähenemistele ja sotsiaaltöö meetoditele, toetudes uurimustele ja praktilise töö analüüsile.
5. Sotsiaalala töötaja säilitab ja arendab sotsiaaltöös nõutavaid teadmisi ja oskusi hoolitsedes oma pädevuse säilimise, professionaalse arengu ja tulemuslikkuse eest.
6. Sotsiaalala töötaja tegutseb ausalt, eristab piire oma isikliku elu, tööelu ja ühiskondliku tegevuse vahel, ei kasuta oma positsiooni isikliku heaolu saavutamiseks ega ole poliitilise mõjutamise tööriistaks.
7. Sotsiaalala töötaja kogub ja edastab sotsiaalsetele probleemidele osundavat informatsiooni.
8. Sotsiaalala töötaja hindab pidevalt ja kriitiliselt sotsiaaltöö väärtusi ja eetilisi põhimõtteid, et need vastaksid ühiskondlikele muutustele.
8. Eetilise konflikti menetlemise kord
1. Sotsiaalala töötaja on tähelepanelik, märkab eetikakoodeksi reeglite vastu eksimist ning
reageerib sellele, kaitstes sotsiaaltöö mainet ja koostööpartnereid.
2. Eetikakoodeksi reeglite rikkumisest võib teavitada Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) eetikakomiteed.
3. Eetikakomitee esitab eetilise konflikti kohta järelepärimised ja lähtudes saadud vastustest kujundab oma seisukoha ning edastab selle asjaosalistele.
4. Kui sotsiaalala töötaja on rängalt eiranud/rikkunud eetikakoodeksi reegleid ja alandanud oma käitumisega sotsiaaltöö mainet, võib eetikakomitee algatada avaliku diskussiooni (sh ajakirjas Sotsiaaltöö) ja teavitada juhtunust sotsiaalvaldkonna kutsekomisjoni.
FÜSIOTERAPEUDI EETIKAKOODEKS
http://www.kool.ee/?8136
Füsioterapeut
OLULISED MOMENDID
Füsioterapeut töötab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemis aidates inimestel säilitada või taastada töö- ja tegevusvõimet.
Füsioterapeut on rehabilitatsioonimeeskonna liige.
Eestis peab füsioterapeutide registrit ja omistab kutset Eesti Füsioterapeutide Liit.
Füsioterapeutide koolitus põhineb akadeemilisel ja kliinilisel haridusel.
FÜSIOTERAPEUTIDE EETIKAKOODEKS
Füsioterapeudid respekteerivad kõikide inimeste õigusi ja väärikust.
Füsioterapeudid nõustuvad kehtivate seaduste ja eeskirjadega, mis käivad füsioteraapia alase praktiseerimise kohta.
Füsioterapeudid võtavad endale vastutuse õigete harjutuste valiku üle otsustamisel.
Füsioterapeudid toetavad ja soodustavad kõrgeid standardeid füsioteraapia praksises, hariduses ja uuringutes.
Füsioterapeudid otsivad võimalusi, et saada oma töö eest väärikat ja mõistlikku tasu.
Füsioterapeudid annavad tarbijale täpset ja adekvaatset informatsiooni erialast ja teenustest mida nad pakuvad.
Füsioterapeudid võtavad endale vastutuse kaitsta rahvast ja eriala ebaeetilise, ebapädeva või illegaalse tegevuse eest.
Füsioterapeudid püüdlevad selle poole, et suunata rahvast oma tervist väärtustama.
Füsioterapeut
OLULISED MOMENDID
Füsioterapeut töötab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemis aidates inimestel säilitada või taastada töö- ja tegevusvõimet.
Füsioterapeut on rehabilitatsioonimeeskonna liige.
Eestis peab füsioterapeutide registrit ja omistab kutset Eesti Füsioterapeutide Liit.
Füsioterapeutide koolitus põhineb akadeemilisel ja kliinilisel haridusel.
FÜSIOTERAPEUTIDE EETIKAKOODEKS
Füsioterapeudid respekteerivad kõikide inimeste õigusi ja väärikust.
Füsioterapeudid nõustuvad kehtivate seaduste ja eeskirjadega, mis käivad füsioteraapia alase praktiseerimise kohta.
Füsioterapeudid võtavad endale vastutuse õigete harjutuste valiku üle otsustamisel.
Füsioterapeudid toetavad ja soodustavad kõrgeid standardeid füsioteraapia praksises, hariduses ja uuringutes.
Füsioterapeudid otsivad võimalusi, et saada oma töö eest väärikat ja mõistlikku tasu.
Füsioterapeudid annavad tarbijale täpset ja adekvaatset informatsiooni erialast ja teenustest mida nad pakuvad.
Füsioterapeudid võtavad endale vastutuse kaitsta rahvast ja eriala ebaeetilise, ebapädeva või illegaalse tegevuse eest.
Füsioterapeudid püüdlevad selle poole, et suunata rahvast oma tervist väärtustama.
PSÜHHOLOOGIDE EETIKAKOODEKS
Eesti Psühholoogide Liit on määratlenud Liidu liikmetele eetilised nõudmised. Kirjutamata seadusena kehtivad need nõuded kõigile psühholoogidele, ka nendele, kes Psühholoogide Liidu liikmed ei ole. Usalduse kaotanud psühholoog ei saagi enam oma erialal edukalt tegutseda.
Eesti Psühholoogide Liidu liikmete eetilised põhimõtted:
Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas.
Psühholoog ei tee midagi, mis lõppkokkuvõttes võiks indiviidi kahjustada, olene-mata võimalikest majanduslikest, ideoloogilistest või poliitilistest õigustustest.
Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töö-meetodeid ega vahendeid.
Psühholoog ei kasuta oma eriala- ja ametinimetusi eraisikuna tegutsedes.
Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse maail-matasemele ja nende omandatuse.
Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast,st
a) tagab kliendi privaatsuse ja (teda puudutava info) konfidentsiaalsuse;
b) tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku suutlikkuse piirides, pöördudes vajaduse korral professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas.
Eesti Psühholoogide Liidu liikmete eetilised põhimõtted:
Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas.
Psühholoog ei tee midagi, mis lõppkokkuvõttes võiks indiviidi kahjustada, olene-mata võimalikest majanduslikest, ideoloogilistest või poliitilistest õigustustest.
Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töö-meetodeid ega vahendeid.
Psühholoog ei kasuta oma eriala- ja ametinimetusi eraisikuna tegutsedes.
Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse maail-matasemele ja nende omandatuse.
Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast,st
a) tagab kliendi privaatsuse ja (teda puudutava info) konfidentsiaalsuse;
b) tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku suutlikkuse piirides, pöördudes vajaduse korral professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas.
EESTI KOHTUSÜSTEEMI EETIKAKOODEKS
Silmas pidades, et kohtunikkonna erapooletus, sõltumatus ja ausameelsus peavad õigusriigis olema tingimusteta tagatud, arvestades, et Eesti peab järgima maailmas välja kujunenud ausa õigusemõistmise põhimõtteid ning kohtunike hea käitumise tavasid ja õigustraditsioone,
tunnetades vajadust vastata kohtunike tegevuse standarditele ja pädevusalastele nõuetele,
arvesse võttes kohtunikkonna keskset osa demokraatia ja õiguskorra kindlustamisel,
silmas pidades, et kohtunikkonna kõrge professionaalne tase ja laitmatu käitumine on kohtu ja õigusemõistmise autoriteedi tingimuseks ja tagatiseks,
arvestades, et kohtunikule on antud õigus otsustada inimeste vabaduse, õiguste, kohustuste ja vara üle,
silmas pidades, et kohtu missiooniks on olla rahva teenistuses,
tunnetades kohtunikel lasuvat kõrget moraalset ja õiguslikku vastutust,
kehtestame meie, Eesti kohtunikud, endile järgmised eetikareeglid ning kohustume avalikult neid täitma.
tunnetades vajadust vastata kohtunike tegevuse standarditele ja pädevusalastele nõuetele,
arvesse võttes kohtunikkonna keskset osa demokraatia ja õiguskorra kindlustamisel,
silmas pidades, et kohtunikkonna kõrge professionaalne tase ja laitmatu käitumine on kohtu ja õigusemõistmise autoriteedi tingimuseks ja tagatiseks,
arvestades, et kohtunikule on antud õigus otsustada inimeste vabaduse, õiguste, kohustuste ja vara üle,
silmas pidades, et kohtu missiooniks on olla rahva teenistuses,
tunnetades kohtunikel lasuvat kõrget moraalset ja õiguslikku vastutust,
kehtestame meie, Eesti kohtunikud, endile järgmised eetikareeglid ning kohustume avalikult neid täitma.
KUTSEEETIKA
EESTI SUPERVISIOONI ÜHING
http://www.supervisioon.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=38&Itemid=66
Eesti Supervisiooniühing (ESvÜ) loodi 1997.aastal ning on Eestis tegutsevate superviisorite vabatahtlik ühendus. Ühingu asutamise initsiaatoriteks olid Tallinna Pedagoogikaülikooli, Saksamaa Organisatsiooni-, kommunikatsiooni- ja supervisiooni Instituudi Der Rote Faden, EV Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lastefondi koostöös käivitatud supervisiooniõppe esimese kursuse tudengid.
Ühingu eesmärgiks on:
ühendada Eestis tegutsevad superviisorid kutseorganisatsiooniks;
esindada superviisorite tööalaseid ja -sotsiaalmajanduslikke õigusi ning seaduslikke huve;
kujundada ja hoida superviisorite kutseeetika taset.
Eesti Supervisiooniühing on mittetulundusühinguna eraõiguslik juriidiline isik. Ühingul on põhikiri ja liikmeskond. Ühingu iga-aastase liikmemaksu suuruse määrab ühingu aastakoosolek. Ühingu töö korraldamiseks valitakse iga kahe aasta järel tegevliikmete hulgast ühingu tööd koordineerima juhatus. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt korra kvartalis. Igal aastal kutsub juhatus kokku ühingu liikmete üldkoosoleku.
2000.a. võeti ühingu üldkoosoleku poolt vastu superviisorite poolt väljatöötatud Eesti superviisorite käitumisreeglid.
http://www.supervisioon.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=38&Itemid=66
Eesti Supervisiooniühing (ESvÜ) loodi 1997.aastal ning on Eestis tegutsevate superviisorite vabatahtlik ühendus. Ühingu asutamise initsiaatoriteks olid Tallinna Pedagoogikaülikooli, Saksamaa Organisatsiooni-, kommunikatsiooni- ja supervisiooni Instituudi Der Rote Faden, EV Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lastefondi koostöös käivitatud supervisiooniõppe esimese kursuse tudengid.
Ühingu eesmärgiks on:
ühendada Eestis tegutsevad superviisorid kutseorganisatsiooniks;
esindada superviisorite tööalaseid ja -sotsiaalmajanduslikke õigusi ning seaduslikke huve;
kujundada ja hoida superviisorite kutseeetika taset.
Eesti Supervisiooniühing on mittetulundusühinguna eraõiguslik juriidiline isik. Ühingul on põhikiri ja liikmeskond. Ühingu iga-aastase liikmemaksu suuruse määrab ühingu aastakoosolek. Ühingu töö korraldamiseks valitakse iga kahe aasta järel tegevliikmete hulgast ühingu tööd koordineerima juhatus. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt korra kvartalis. Igal aastal kutsub juhatus kokku ühingu liikmete üldkoosoleku.
2000.a. võeti ühingu üldkoosoleku poolt vastu superviisorite poolt väljatöötatud Eesti superviisorite käitumisreeglid.
Scorpions
Scorpions - Wind Of Change (blowing stories mix)
http://www.youtube.com/watch?v=KKJUSaeGc74&mode=related&search
http://www.youtube.com/watch?v=KKJUSaeGc74&mode=related&search
