Armsad sõbrad,

Usun, teil kõigil kulgevat üha tõusvas ja avarduvas suunas olles jätkuvalt
läbitud NLP koolituse inspireerivas tuules. Tuult purjedesse veelgi ,loomaks
külluslikum isiklik reaalsus.

Mulle meeldis mitte ainult NLP vaid ka see, mil moel seda edasi anti.
Konkreetsus, täpsus, selge asjade lahti rääkimine ja paljud muud nüansid
lõid minu jaoks sobiva keskkonna õppimiseks. Olen tänulik selle eest ja
tänulik paljudele teile, toetuse eest, mis väga südant liigutav!

Veel mõtteid üldisest.Minu jaoks on psühholoogia = hingeteadus, kus hinge
TUNDMA õppides, teda tunnetades, kogedes saab võimalikuks see müstiline
miski,need imelised hetked, äkki teadlikuks saamine millestki jne. Sügavus mis
annab elule värve juurde, kirgastab.

Nii, et enda sügavuti tundma õppimine on ju lõputult tore ja õnnelikuks
tegev. Ja kes ei tahaks oma ellu rohkem õnne, rahu, armastust.

Tulin SACH kursusele ja mulle üldiselt meeldib tehtud valik, pole ainult kuiv teooria.
Kursus on lisaks erinevate meetodite uurimisele(mis kõik võtmeiks hingevärava juurde)
ka palju kogemusi pakkuv. Olen näinud teid,armsad sõbrad,kohtumas enda sees
erinevate tunnetega- rõõmu teie silmadest, kurbuse hetki, vihaga kohtumisi jne.Ja
muidugi, ka ise kogenud, mis on olnud andev, rohkem elule äratav.

Koolitusaasta jooksul, on mõni teise inimega toimuva nägemine või enese sees
kerkiv tunne mind kohutanud. See ok, selleks ongi loodud koolituse näol turvaline
ruum ja aeg, kus saab jagada toimuvat ning ka lahendus leida. Kõik see loomulik
osa protsessist ja arengut toetav.

Samas tahan rääkida ja pöörata tähelepanu ka neile hetkedele kus olen,
ebamugavaid tundeid tundnud ja sellega jäänudki.Läinud nö EIKELLEGIMAALE
leidmata väljapääsu. Jääda eilellegimaale,kohas kus toetusest ja abist räägitakse
palju ja kui olukord on reaalselt käes siis...on tunne, et(See ei ole muidugi reegel,
sest tavaliselt on asjad lahenenud.)jõuad väravate juurde ja avastad- võtit polegi,et
ei ole võimalik edasi töötada.

Mis saab? Ehk võtan alateadlikult kaitsehoiaku ja hirmgi toimuvast õppust
saanud ning valvureid juurde toonud.Tuleb pinge pinnale(sünnitajale ei saa ju öelda,
et oodake veel paar tundi, praegu pole sobiv aeg) ja vajub põhja tagasi. Enesetunne
on eelnevast mitte sammukese parem vaid hoopis kehvem? Sellega seoses on tekkinud
ka küsimused. Kui selline olukord kordub või on piisavalt intensiivne kuidas ` Eikellegimaakogemus`
mõjuda võib? Millise signaali aju saab?On see rikastav kogemus, vajalik, midagi andev?

Terapeudi amet on kahtlemata huvitav aga ka vastutusrikas amet,on vaja teada
mida, millal teha. Enda eesmärgiks pole niivõrd terapeudiks saada, kui võimalus
tegeleda iseendaga(nagu vist paljudel meist)Arvan,et Inimene pole just tavaline aiataim
ja kui olekski siis selle taime puudutamine on peen töö. Iga taim on erinevast ime sordist,
vajades just talle omast kasvu keskkonda.See on ka koostöö,kus usaldusel määrav osa.
Inimese sisetunne on tema jaoks Alati Õige ja iga Inimene On Oluline.


Mis oskan enam öelda või lisada:)
Hea oli seda kirja kirjutada ja mõtteid ritta panna.
Kui turvaline on nt. minu jaoks õppe keskkond, kui kindlalt
end tunnen, on see kasvu toetav..Hm,

Sünd on imeilus, siis peatub aeg ja kaob ruum- sünd on püha.Seal lõppevad
sõnad.Soe on õrn-tasane hingepuudutus. Universumi armastus .
Õrnilus hinge vestlus vaikuses- sõnatus tundeteadmises.
Hinged on kui õrnad orhideed mis samas uskumatult võimsad ja vägevad.
Aeg vajalik...et,proovida, kogeda, õppida, eksida,
meister- aednikuks kujuneda ning lõpuks-
see rõõm- tunda esimeste õite lõhna.


Ikka Kaunist ja Parimat kõigile
Inga