teisipäev, 23. oktoober 2007

Tead,

ma ikka kõigega ei Jure filosoofiaast-metoodikast(=.mmüügivõtetest?) ei ole nõus.
Ja mõned sinu öeldud peegeldused kah torgivad ning ei tundu päriselt õiged.

Jure käsitleb "armastuse ja armastatuse vajadust" inimese põhivajaduse ja lausa elusihina (=sest sisendab seda nii palju ja pateetiliselt).
Muidugi on see "inimese humaanne õigus" ja muidugi on see kõigi inimolendite sügav vajadus.
Aga,
kui me eeskätte ja põhiliselt v a i d selle järgi end ära programmeerime, seame oma elu sihi jaa olemise suisa sõltuvuslikku sõltuvusse tundelisest ja füüsilisest armastusest siin elus.
Aga on see siis ainiti ja otseselt tõesti võrdne õnne, hingeõndsuse, samadhiga /kuidas veedades te seda nimetate?/? Ei ole ju, ei saa ju olla.
Inime vist vahepeal lihtsalt lihtsustab /või talle sisendatakse nii/.

x x x
Sellesama asja pärast ei ole ka sul päris õigus , et ma "ei lase endal tunda"; nagu peaks see olema üpris ülim siht.
/Tõestan lihtsa näite kaudu:
ok, muidugi olen ka mina inime ja meessolend nagu paljud; loomulikult on ka minul oma tunne/tuslik/ vajadus. Ka "armastamise ja armastatuse" vajadus, normaalne.
Aga kui ma nii tundlemisele igasuguse kontrollita anduksin, selle nö. ülimana vallandan, kukun ju kähku mõne suvalise tunde /olgu või vastuseta armastuse/ auku. Saan ma siis inimese /ja mehena/ õnnelikuks. Isegi mitte ei kahtle; ei usu; ei saa. (Või arvad tõesti vastupidi?)
/

x x x
Et muidugi, me e i sa a kindlasti ka õnnelikuks, kui oma tundmisvajadust ja tundmist järsult blokeerime, mida õpime ja kogeme koolis; see on ilmselt enamusel tohutuks pärssivaks jõuks.Ei ole keegi erand.

Aga
oleks väga sõltuvuslik ainult armastuse (ja armastatuse) ootusele orienteeruda.
Isegi kahe inimese "tunne" ja õnn ei sõltu ju mitte ainult vallapäästetud tunnetest.
Nagu mulle öeldi paar aastat tagasi:"sa pead "kuulama". Et pead nii oma /kui teise/ tundeid kuulma ja kuulama.

x x x
seepärast ka see jure paisutatud rõhk tunnetel /ja armastatuse või ilmajäämise traumadel/ mõjub mulle osalt väga väsitavalt. Vahepeal masohhistlikult.

Peale tunnete sauna oleksin tahtnud nii Elinalt, Ovelt kui Heikilt kuulda, lasta neil seda väljendada, kuidas nende hing t e i s it i j a ro h k em hakkas helisema. Sest olen veendunud, et hakkas. Kuidagi tundlikumalt, õrnemalt, aega andes, hinge rohkem respekteerides.


Rohkem kui sodi minu või kellegi teise pärasooles huvitab mind hoopis rohkem päike külmanud künka taga,
hoopis rõõm sellest matkast seal lumes,
hoopis sisetuli /ka laps/ selle mäe sees.
Tuleb siis keegi vastu või juurde selle eest, või üldse.
Ah.

x x x

Nonii,
ma ei ole ole kindel kas see päris mõistetav on,
aga kuidagi nii,


terv,

r.

Hei,

minu tuttav pankrotihaldur müüb raamatuid!
Tervitage teda minu poolt kindlasti ja ostke, hinnad on suurepärasted!
Terje


Jõulud on varsti tulemas ja miks mitte kinkida oma sõpradele-lähedastele sellel aasta Jõulukingiks ka raamat! Mul on veel 2007.a. lõpuni AS Kupar pankrotipesas hulgaliselt raamatuid müügis. Võib-olla, et on ka midagi Teile huvipakkuvat. Raamatute nimekiri on käesoleva meili attachis.
Raamatute tellimine käib nii, et tellimusi võtan vastu meili teel (lyy.myyrsoo@ mail.ee). Siis täidan tellimuse. Osa raamatuid on mul siin Tallinnas büroos (Väike-Ameerika 8-203), osa Põltsamaal laos. Kui Tallinnast raamatud otsa lõpevad, toon neid Põltsamaalt juurde. Seetõttu võib tellimuse täitmine vahel veidi aega võtta. Kui tellimus komplekteeritud, annan tellijale teada ja palun raamatutele järele tulla. Kuna ma käin aeg-ajalt ka Pärnus, siis saan Teie soovitud raamatud ka soovi korral Pärnusse tuua. Maksmisel on võimalikud kõik variandid, vajadusel väljastan ka arve. Makseterminali mul ei ole.
Ette tänades,
Ly Müürsoo
AS Kupar (pankrotis)
pankrotihaldur
Tel 6481156
Mobiil 50 97 383

Tere Lia!

Suured tänud. Sinu kirjast on minule väga palju abi.


Kõike head,


Kristel

Telefon: 56503320

Tere-Tere Kõigile!

Ootan kõiki,kellel soovi,aega ja tahtmist,enda juurde koju,neljapäeval, 25oktoobril, kell 19.00.

Tulla võib piiramata arv inimesi,nii Tallinna,kui Tartu grupist,ruumi jagub,nii,et mahume kõik kenasti ära!

Samuti,kes soovib,võib tulla juba varem,ise jõuan koju kella viieks!

Tallinnast-Kiisale saab nii;Järve selveri juurest keerata Vana-viljandi mnt.sõita u.15km. otse,Rapla suunas,kuni Tõdvani,peale Tõdva kauplust,paremale, sõita otse 6km Kiisale.Kiisa asula märgist 3,3km,näete vasakul tee ääres suurt helekollast maja.oletegi kohal! Kapa 117.

Samuti tulevad kesklinnast, Estonia eest marsuuttaksod( marsajuhile öelda-Kapa teine värav,peatab maja ees!)

Rõõmsate kohtumisteni!

Armastusega Elisabeth. 5015831

Tere.

Kellel on soovi praktiseerida olete oodatud sellel neljapäeval .
Alustame kell 12.00 Pikk 30-2.

Aili Tamming
55670442

esmaspäev, 22. oktoober 2007

oktoobrikuu tagasiside sessile 10.10.2007

Mulle oli see sess kuidagi erilise tähendusega. Kõik on nihkes, maskid langenud...

Sessi ajal tekkis palju pingeid, ehk nagu Jure ütleb: toimus nn pasaämbri tühjenemine, mis on oluline selleks, et saaks puhastuda. Alles seejärel võib toimuda mingi kvalitatiivne muutus.
Teisalt toimuvad grupiprotsessid, mis on väga iseloomulik kõikide gruppide arengus. Hetkel valitseb kaos hinges ja suhetes, toimuvad mingid kvaliteedi- muutused, mis ei pruugu olla kõige meeldivamad.

See, et viskasid õhku midagi, mis toimus Sinuga, on hea, sest nii saavad paljud inimesed isegi vastamata mõelda selle üle, mis toimus.
Kindlasti toimus iga saalis viibiva inimesega midagi.

Nagu ma juba varem mainisin, mind rabas just see, kuhu meie grupp on jõudnud, see tasand on hirmutav, ehkki oluline...
Tundsin selle sessi jooksul palju hirmu, alandust, vabanemise soovi, agressiooni, viha, sügavat solvumist, üksindust...

See on uskumatu, et Sa aitasid mul välja öelda seda, mida ma isegi ei teadnud, hetkel aitasid mul oma tunnetes selgusele jõuda.
Ma mõistsin just praegu neid ridu kirjutades, et see kõik toimus meie grupi sees, meie kõigiga ja need on tunded, mida me üksteisele peegeldasime...

Täna hommikul mõtlesin, et annan grupile tagasisidet blogilehel, siis olid mul hoopis teised mõtted, mis on oma olemuselt hoopis teisesuunalised ja viivad mind samuti mõttele, et selline tunne- emotsioon keerles meie ümber- tegemist oli suitsidaalsete välgatustega...

Mul oli kord selline kogemus: viibisin kahepäevasel grupiprotsesside seminaril Tartus ja peale rasket päeva läksin oma kauaaegse sõbra juurde, kelle juures ööbisin.
Ajasime juttu ja siis asutasime magamaminekut. Olin end kenasti sisse seadnud ja isegi vist hetkeks uinunud, kui äkki oli uni nagu käega pühitud ja mind hakkasid kummitama mõtted, mis olid seotud just ühe tuttava langenud meeleoluga. Peas oli täielik virr- varr, mõtted kihutasid nagu kiirrongid mu peas ja ma ei saanud lõpuks muud, kui panin tule põlema, võtsin oma märkmiku ja hakkasin paberile panema sõnu, mis tulid kusagilt minu ajju...
Lõpuks oli paberil 4 tõsist ja rasket luuletust... Ühe nimeks panin "Karje..."
Peale seda ma rahunesin ja jäin magama.

Teine päev möödus seminaril rahulikult, mõte sellele ööle tekitas küll kõhedust, aga pani ka õlgu kehitama ja nii sõitsin õhtul koju, Tallinnasse .
Järgmisel hommikul, enne kodunt väljumist, helistas mulle mu tööandja ja teatas, et esmaspäeva õhtul oli sooritanud enesetapu üks minu õpilastest...
Sel hetkel sai mulle selgeks, et see oli appikarje mu õpilaselt, mis jõudis minuni läbi ja üle ... ma olin teadlik millestki, aga ma ei teadvustanud, mis see oli...

Kõik see toimub hetkel ka meiega, minuga, Sinuga, teistega... midagi toimub, aga me ei tea päris kindlalt, mis nimelt...
Kindel on vaid üks: praegu sünnib uus kvaliteet, mis vahetab välja senikasutusel onud maskid ja asendab uutega...

Usutavasti kaotasid Sa hirmumaski ja leidsid ... , ei muud...

Kallistan Sind ja soovin kõike ilusat

Sind tänades

Karje

Ma sinu karjet kuulsin vist
Ma kuulsin sinu karjumist
Ja meeleheidet kuulsin ma
Ei sellest eemale ma saa…

Küll proovin nii, küll proovin naa
See karje- hüüd mind äratab
Ja õhtul saadab unele ning
Hommikul ta avab tee…

Vast alles praegu taipan ma
Sest karjest üle ma ei saa
See karje tihti saadab mind
Ehkki püüan unustada sind…

Mis teed sa nüüd, kui kuulnud sa
Su karjest üle ma ei saa…
Ehk püüdnud nii ja püüdnud naa
Ma unustada sind ei saa…

Ma sinu karjet kuulsin vist
Ma kuulsin sinu karjumist
Ja meeleheidet kuulsin ma
Ei sellest eemale ma saa…




Mis hingepiin, mis arutu
On see, mis teeb mind kaitsetuks
Ei iial uskunud ma vist
Et aru kaotada nii võiks

Mis hingepiin, mis juhtund on
Mu süda päris katki on
Mis tunne vallanud on mind
Kas tõesti vajan ainult sind

Mis hingepiin, mis valu see
On südamesse rajand tee
Ma visklen kaitsetult kui lind
Ning tunnen, vajan ainult sind

Mis hingepiin, mis kaotus
Ja päevad täis on ahastust
Mu süda karjeist päris hell
Kui tulekahju leegid sel

Mis hingepiin, mis tundetulv
Kas olen sinu järgi hull
Veel hullem on ju teadmine
See tunne jagub kahele

On hirmund süda, hirmund meel
Kui kohtume veel eluteel
On parem unustada sind
Et rahu suudaks leida lind





Ei aru saa sest sõnagi
Mis toimunud on siin
Kas ootus see, kas valuhelk
On taband südamesse mind

Ei mõista öelda sõnaga
Mis juhtunud on minuga
Mis valu tabanud on mind
Mis igatsema sunnib sind

Sügavale südamesse
Süva- süva sadamasse
Kauge karje sügavusse
Jalajäljed, rajad, teed
Ületamas olin neid


Ära siit, mu süda ütleb
Kõndima mind ära sunnib
Leia- leia tee- kene
Kanna mind sa tuuleke
Päike paistmas lauluke
Kuu see kiirgab tuluke
Teed mul näitab täheke

Ära siit, mu süda ütleb,
Veresoon tal vastu tuksleb
Kõndima mind ära sunnib
Rada uut mind leidma kutsub

Andestust sult palun, anun
Armastust ei sinult palu
Tervisi vii tuulekene
Soojust kanna laulukene
Und see valva tulukene
Kaitsmas sind on tähekene