Ettevõtete loovuskonverents
KOLMTEIST SAAKI AASTAS
7. novembril 2007 kell 10-18
Kui enne kasutas majandus ära meie jõu, siis nüüd on ta üha rohkem haaramas meie loovuse järele. (L. Hyde)
Miks on palju neid, kes on potentsiaalselt loovad, ja nii vähe neid, kes tegelikult pakuvad oma mõtlemise ja tegevuse tulemusena välja midagi uut?
Tallinna Ülikooli loovuskonverentsil arutame ja näitame kätte suuna, kuidas loovus tööle panna. Suurima kasu saab ettevõte, kui saadab konverentsile oma mitteformaalsed liidrid.
Konverents toimub Tallinna Ülikooli uue õppehoone Tallinna Saalis (Uus-Sadama 5, II korrus, U-218)
Osavõtutasu 650.- + km
Konverentsi kava ja registeerimine: www.tlu.ee/loovuskonverents
Registeerimise tähtaeg 1. november 2007
Katrin Randrüüt
Tallinna Ülikooli teadmussiirde keskus
katrin.randruut@tlu.ee
6 409 363
kolmapäev, 31. oktoober 2007
neljapäev, 25. oktoober 2007
Tere kaaslased!
Ühe rühmatöö tulemusena võtsin endale kohustuse probleemi lahendamiseks alustada esimesel võimalusel salsatrenne. Mida ma ka tegin. Ja kuu jooksul on see kaasa toonud palju positiivseid emotsioone ning sellega kaasnevaid ilminguid.
Paljud on huvi tundnud, kus seda saab ...
Vastuseks neile ja ka neile kellel sügismasendus isikupärast sära tuhmistama kipub: juba järgmisel nädalavahetusel on võimalus end (taas)läita kuumade salsa rütmi kireleekidega.
Koostöös kuuba salsameistri Yasseriga.
Lähem info allpool.
Kirge ja naudingut igase hetke soovides
Heli
5255658
If you can't read this email go to www.tantsukeskus. ee
"Dancing is the poetry of the foot."
~John Dryden
Sellel nädalal Casa De Bailes
24. oktoober, 2007 | Kolmapäev
Uudised / News
Järgmine salsapidu
Casa de Bailes laupäeval 3.novembril!
Kõik pidutsema koos Yasseriga! Palju salsat ning Rueda de Casinot! Tule kindlasti! Oodatud on kõik nii algajad kui ka "vanad salsakalad"! :)
Kolumbuse salsapeod nüüd kolmapäeviti!
Esimene pidu järgmisel nädalal 31.okt Halloweeni ööl.
Algus kell 20:00
Ärge ennast maskeeringutega tagasi hoidke! ;)
Yasser Sarria Terry
salsa töötuba. 3 - 4.nov.
Hinnad:
Eelregistreerimisel :
01. novembrini: 1 tund 100.- krooni
alates 2. novembrist ja kohapeal: 1 tund 125.- krooni
Lisainfo Yasseri kohta meie kodulehel.
English:
Next Salsa party at Casa de Baile Sat. 3.Nov.
Let's Salsa with Yasser! Lot's of salsa dancing and Rueda de Casino!
Everybody is welcome, beginners and not! :)
Salsa parties at Kolumbus from now on every Wed.
First party next week on the Halloween night on Wed. 31.Oct. Party starts at 8pm.
Be creative with your outfit! ;)
Yasser Sarria Terry
salsa workshop. 3 - 4.Nov.
Pricing:
Preregistration:
until 01.Nov:
1 workshop 100 EEK
from 02.Nov and at the spot:
1 workshop 125 EEK
More info about Yasser on our web page.
ÜRITUSED EVENTS
YASSER SARRIA TERRY (Kuuba) SALSA WORKSHOP!
3 - 4. NOVEMBER 2007.
Tundidesse registreerimine on alanud!
Täpne trennikava:
LAUPÄEV 3.november
16:00 Kuuba Salsa - (paaris) - algajad
17:00 Kuuba Salsa - (paaris) - kesktase
18:00 Afrokuuba Mix - (paaris+solo) - tugevad algajad, kesktase
19:00 Rueda de Casino - tugevad algajd, kesktase
PÜHAPÄEV 4.november
14:00 Kuuba Salsa - (paaris) - algajad
15:00 Kuuba Salsa - (paaris) - kesktase
16:00 Afrosalsa - (solo) - kõik tasemed
17:00 Reggaeton - (solo) - kõik tasemed
Yasser on energiline ja lõbus tantsuõpetaja! Tema tantsustiil ühendab afrokuuba tantsude jõulisuse ning populaarsete ja tänavatantsude elava õhustiku.
Vaata ka: http://saborlatino. info/
NB! Eriti on Yasseri tantsutundidesse oodatud ALGAJAD SALSAHUVILISED - nii ehedat kuuba salsa fiilingut ei ole Eestis just tihti võimalik kogeda! Ven, bailamos!
Novembri kuus algavate 8 nädalaste kursuste maksumus.
Kahekuulise kursuse maksumus on vaid 990.- krooni.
Esimest trenni on võimlik tasuta proovida. Kursuse eest saab maksta teise trenni alguses.
Soodustused:
*Paarile (mees ja naine) allahindlus kursuse hinnast -10%
Pricing for 8 week courses starting in November.
All 8 week courses are only 990eek, payable on 2nd class.
Try first lesson for free
Discount:
*For couple (man and woman) discount -10%
Terve nädala tunnigraafik www.tantsukeskus. ee Uued tunnid sellel nädalal New Classes this week
Päev Aeg Tund Tase
Õpetaja
Muudatus
8 nädalased kursused - november / 8 wk courses - Nov.
Kursus
Algus
Trenniajad
Treener
Algkursusused
SALSA ALGKURSUS
(al. november)
01.11 T ja N 18:30
Pirje
SALSA KURSUS
ALGAJAD II
(al. november) 05.11 E ja T 18:30 Andre
Tantsimiskohad Tallinnas Dance in Tallinn
Koht Päev
Aeg
Aadress
Kolumbus Krisostomus
ekolmapäev
20:00 - 23:00 Viru 24, II k.
( vanalinn )
Casa De Baile 3.november
laupäev
21:00 - 02:00 Estonia pst.7 III k.
Argentiina Tango Tallinnas Arg Tango in Tallinn
Koht
Päev
Aeg
Aadress
Kuku Klubi
kolmapäev
20:00 - 00:00
Väbaduse väljak 8
Paljud on huvi tundnud, kus seda saab ...
Vastuseks neile ja ka neile kellel sügismasendus isikupärast sära tuhmistama kipub: juba järgmisel nädalavahetusel on võimalus end (taas)läita kuumade salsa rütmi kireleekidega.
Koostöös kuuba salsameistri Yasseriga.
Lähem info allpool.
Kirge ja naudingut igase hetke soovides
Heli
5255658
If you can't read this email go to www.tantsukeskus. ee
"Dancing is the poetry of the foot."
~John Dryden
Sellel nädalal Casa De Bailes
24. oktoober, 2007 | Kolmapäev
Uudised / News
Järgmine salsapidu
Casa de Bailes laupäeval 3.novembril!
Kõik pidutsema koos Yasseriga! Palju salsat ning Rueda de Casinot! Tule kindlasti! Oodatud on kõik nii algajad kui ka "vanad salsakalad"! :)
Kolumbuse salsapeod nüüd kolmapäeviti!
Esimene pidu järgmisel nädalal 31.okt Halloweeni ööl.
Algus kell 20:00
Ärge ennast maskeeringutega tagasi hoidke! ;)
Yasser Sarria Terry
salsa töötuba. 3 - 4.nov.
Hinnad:
Eelregistreerimisel :
01. novembrini: 1 tund 100.- krooni
alates 2. novembrist ja kohapeal: 1 tund 125.- krooni
Lisainfo Yasseri kohta meie kodulehel.
English:
Next Salsa party at Casa de Baile Sat. 3.Nov.
Let's Salsa with Yasser! Lot's of salsa dancing and Rueda de Casino!
Everybody is welcome, beginners and not! :)
Salsa parties at Kolumbus from now on every Wed.
First party next week on the Halloween night on Wed. 31.Oct. Party starts at 8pm.
Be creative with your outfit! ;)
Yasser Sarria Terry
salsa workshop. 3 - 4.Nov.
Pricing:
Preregistration:
until 01.Nov:
1 workshop 100 EEK
from 02.Nov and at the spot:
1 workshop 125 EEK
More info about Yasser on our web page.
ÜRITUSED EVENTS
YASSER SARRIA TERRY (Kuuba) SALSA WORKSHOP!
3 - 4. NOVEMBER 2007.
Tundidesse registreerimine on alanud!
Täpne trennikava:
LAUPÄEV 3.november
16:00 Kuuba Salsa - (paaris) - algajad
17:00 Kuuba Salsa - (paaris) - kesktase
18:00 Afrokuuba Mix - (paaris+solo) - tugevad algajad, kesktase
19:00 Rueda de Casino - tugevad algajd, kesktase
PÜHAPÄEV 4.november
14:00 Kuuba Salsa - (paaris) - algajad
15:00 Kuuba Salsa - (paaris) - kesktase
16:00 Afrosalsa - (solo) - kõik tasemed
17:00 Reggaeton - (solo) - kõik tasemed
Yasser on energiline ja lõbus tantsuõpetaja! Tema tantsustiil ühendab afrokuuba tantsude jõulisuse ning populaarsete ja tänavatantsude elava õhustiku.
Vaata ka: http://saborlatino. info/
NB! Eriti on Yasseri tantsutundidesse oodatud ALGAJAD SALSAHUVILISED - nii ehedat kuuba salsa fiilingut ei ole Eestis just tihti võimalik kogeda! Ven, bailamos!
Novembri kuus algavate 8 nädalaste kursuste maksumus.
Kahekuulise kursuse maksumus on vaid 990.- krooni.
Esimest trenni on võimlik tasuta proovida. Kursuse eest saab maksta teise trenni alguses.
Soodustused:
*Paarile (mees ja naine) allahindlus kursuse hinnast -10%
Pricing for 8 week courses starting in November.
All 8 week courses are only 990eek, payable on 2nd class.
Try first lesson for free
Discount:
*For couple (man and woman) discount -10%
Terve nädala tunnigraafik www.tantsukeskus. ee Uued tunnid sellel nädalal New Classes this week
Päev Aeg Tund Tase
Õpetaja
Muudatus
8 nädalased kursused - november / 8 wk courses - Nov.
Kursus
Algus
Trenniajad
Treener
Algkursusused
SALSA ALGKURSUS
(al. november)
01.11 T ja N 18:30
Pirje
SALSA KURSUS
ALGAJAD II
(al. november) 05.11 E ja T 18:30 Andre
Tantsimiskohad Tallinnas Dance in Tallinn
Koht Päev
Aeg
Aadress
Kolumbus Krisostomus
ekolmapäev
20:00 - 23:00 Viru 24, II k.
( vanalinn )
Casa De Baile 3.november
laupäev
21:00 - 02:00 Estonia pst.7 III k.
Argentiina Tango Tallinnas Arg Tango in Tallinn
Koht
Päev
Aeg
Aadress
Kuku Klubi
kolmapäev
20:00 - 00:00
Väbaduse väljak 8
Päikest taas kallid silvalased!
Edastan Kersti poolt läbiviidava Silvaõhtu teate.
Ikka paremat ja paremat käekäiku soovides
Reigo
Armsad silvalased!
Saame kokku Silva klubis 06.novembril 18.00 Tallinnas hotellis Metropol (Roseni 13).
1. Kersti Kracht räägib seminarist – Neale Donald Wlacsh - Jutuajamised Jumalaga – 30 min.
2. Vaatame filmi „Down the Rabbit Hole“ – 2t. 30 min.
Klubi kestvus kokku 3 tundi.
Kohamaks 75.- (saab maksta enne ürituse algust sularahas).
Klubiüritustel osalejatel palume Teid ikka eelnevalt registreerida, siis teame, kui palju toole vaja läheb. Nii ka seekord novembri üritusel osalejatel palume eelnevalt registreerida marje@kermon.ee või tel 60 66 015.
Paremini ja paremini,
Kersti Kracht
Ikka paremat ja paremat käekäiku soovides
Reigo
Armsad silvalased!
Saame kokku Silva klubis 06.novembril 18.00 Tallinnas hotellis Metropol (Roseni 13).
1. Kersti Kracht räägib seminarist – Neale Donald Wlacsh - Jutuajamised Jumalaga – 30 min.
2. Vaatame filmi „Down the Rabbit Hole“ – 2t. 30 min.
Klubi kestvus kokku 3 tundi.
Kohamaks 75.- (saab maksta enne ürituse algust sularahas).
Klubiüritustel osalejatel palume Teid ikka eelnevalt registreerida, siis teame, kui palju toole vaja läheb. Nii ka seekord novembri üritusel osalejatel palume eelnevalt registreerida marje@kermon.ee või tel 60 66 015.
Paremini ja paremini,
Kersti Kracht
kolmapäev, 24. oktoober 2007
Niisiis kolmapäeval...
Männikul kogunes väike grupp. Meil oli arutelu eelmisel nädalal tekkinud emotsionaalsetel teemadel. Loomulikult rõõmustasime kõik, et meie list on elavnenud ja korraga on meil millest omavahel rääkida.
Vestluse käigus jõudsime nii ühistele kui ka eriarvamustele, mis ju on lubatud, kas pole...
Seega, ilma, et oleksime kellegi närvidel tallanud, saime välja öeldud oma tunnetest tekkinud mõtted, mis vajasid väljaütlemist...
Tegelikult tahtsin ma kirjutada valikutest. See on mu lemmikteema, jätkuvalt...
Oma esimeses kirjas õhkuvisatud mõtted ja küsimused on tekitanud minus juba pikemat aega pigem rahulolematust asjade sellisele käigule...
Valikute- paljusus võimaldab meil katsetada ja tagasi pöörduda esmase või siis muutunud olukorra juurde ja taas teha üha uusi ja uusi valikuid...
See on terapeutiline protsess.
Probleemide korral perekonnas juhtub sageli, et jäävad märkamata erinevad võimalused, sest olukorrale lähenetakse ühest vaatevinklist vaadatuna. Unustades, et eri perspektiivist vaadatuna, muutub olukord...
Küsimus, mida sa tahad edasi teha sisaldab endas mitmeid võimalusi, ehk teisisõnu, sa seisad ristteel ja sinust vasakul on minevik, ees on tundmatus ja paremal tulevik: kuhu sa tahaksid minna ja teha edasi...
Reeglina valitakse tundmatus...
Abielukriisis olijale esitatakse Küsimus, mida sa tahad oma elus muuta; sellele vastatakse kiiresti: ma soovin lahutust... sest arvatakse, et see ongi muutus, mida küsija sinult ootab... tegelikult on see sinu valik, ehkki tundub, et sulle pakutakse ainuõige lahendus ja sulle jääbki tunne, et sind suruti selle valiku poole...
Sellele vastusele järgneb väljakutse: millal sa seda teed, mis päeval, mis kell jne...
See käib protsessi juurde.
Kuid isegi siin on võimalus teha valikuid ja pöörduda tagasi esialgse olukorra juurde ning uuesti kaaluda, mida ette võtta: kõik on sinu kätes.
Sulle tundubki, et sind sunnitakse lahutama, tekib ahhaa moment, sest hetkeks tunned kergendust, et sul aidati leida lahendus, mis tegelikult on suur enesepettus.
Abikaasast lahkudes jäävad õhku rippuma kõik lahendamata olukorrad- lisaks tekivad ägedad põletikulised protsessid, õhku jäävad küsimused, rahulolematus, valusad haiget- saamised väga pikaks ajaks...
Mis oleks aga juhtunud, kui oleksid valinud tuleviku- perekonna ja kooselu tuleviku?
Jällegi valikute tegemise võimalus, ikka ja jälle valikud...
Nii me siis elamegi, rõõmus ja kurbuses, valus ja ahastuses, enese- ja teineteise leidmise rõõmus ja valus.
Aga see "liimimise" küsimus on hea küsimus!
Kallid kõigile
Lia
Vestluse käigus jõudsime nii ühistele kui ka eriarvamustele, mis ju on lubatud, kas pole...
Seega, ilma, et oleksime kellegi närvidel tallanud, saime välja öeldud oma tunnetest tekkinud mõtted, mis vajasid väljaütlemist...
Tegelikult tahtsin ma kirjutada valikutest. See on mu lemmikteema, jätkuvalt...
Oma esimeses kirjas õhkuvisatud mõtted ja küsimused on tekitanud minus juba pikemat aega pigem rahulolematust asjade sellisele käigule...
Valikute- paljusus võimaldab meil katsetada ja tagasi pöörduda esmase või siis muutunud olukorra juurde ja taas teha üha uusi ja uusi valikuid...
See on terapeutiline protsess.
Probleemide korral perekonnas juhtub sageli, et jäävad märkamata erinevad võimalused, sest olukorrale lähenetakse ühest vaatevinklist vaadatuna. Unustades, et eri perspektiivist vaadatuna, muutub olukord...
Küsimus, mida sa tahad edasi teha sisaldab endas mitmeid võimalusi, ehk teisisõnu, sa seisad ristteel ja sinust vasakul on minevik, ees on tundmatus ja paremal tulevik: kuhu sa tahaksid minna ja teha edasi...
Reeglina valitakse tundmatus...
Abielukriisis olijale esitatakse Küsimus, mida sa tahad oma elus muuta; sellele vastatakse kiiresti: ma soovin lahutust... sest arvatakse, et see ongi muutus, mida küsija sinult ootab... tegelikult on see sinu valik, ehkki tundub, et sulle pakutakse ainuõige lahendus ja sulle jääbki tunne, et sind suruti selle valiku poole...
Sellele vastusele järgneb väljakutse: millal sa seda teed, mis päeval, mis kell jne...
See käib protsessi juurde.
Kuid isegi siin on võimalus teha valikuid ja pöörduda tagasi esialgse olukorra juurde ning uuesti kaaluda, mida ette võtta: kõik on sinu kätes.
Sulle tundubki, et sind sunnitakse lahutama, tekib ahhaa moment, sest hetkeks tunned kergendust, et sul aidati leida lahendus, mis tegelikult on suur enesepettus.
Abikaasast lahkudes jäävad õhku rippuma kõik lahendamata olukorrad- lisaks tekivad ägedad põletikulised protsessid, õhku jäävad küsimused, rahulolematus, valusad haiget- saamised väga pikaks ajaks...
Mis oleks aga juhtunud, kui oleksid valinud tuleviku- perekonna ja kooselu tuleviku?
Jällegi valikute tegemise võimalus, ikka ja jälle valikud...
Nii me siis elamegi, rõõmus ja kurbuses, valus ja ahastuses, enese- ja teineteise leidmise rõõmus ja valus.
Aga see "liimimise" küsimus on hea küsimus!
Kallid kõigile
Lia
Aitäh, Terje, et selle nii ilusasti sõnastasid.
Tahaksin vaid Sinu mõtetele lisada omalt poolt -
ka mina tunnen, et partneri vahetamine võib olla kergema tee valimine ja midagi väga olulist jääb õppimata. Kui ma ei saa oma partneri kõrval olla mina ise, siis pole see pelgalt tema süü, sest ma ise olen suhte alguses püüdnud jätta talle endast mingit muljet, pole olnud aus ja pikapeale on see muutunud kurnavaks. Tõeline väljakutse (raske ja okkaline) on minu arvates see, kui suudan selles väljakujunenud suhtes lõpuks ennast kehtestada sellisena nagu ma olen ja partner hakkab mind ka sellisena aktsepteerima. Lisaks püüan omandada tema eekujul toredaid, asjalikke külgi, mida tema juures imetlen. Ja ennast muutes anda ka talle võimaluse protsessiga kaasa tulla, sest muuta saame ju vaid iseennast.
Kui selles elus pole antud mõistvat ja mõtteid lugevat kaaslast, siis selleks on oma põhjus (mida me enamasti ei teadvusta). Võttes väljakutse vastu, on protsessi tulemusena võimalus saavutada olemasolevas suhtes täiesti uus kvaliteet, mis tekib läbi valu ja vaeva, aga liidab lõpuks tugevalt. Ma ei soovi hukka mõista neid, kes on valinud teise tee, sest minu vanemate lahutamisotsusega venitamine on mind pikalt muserdanud. Aga nemad ei püüdnudki muutuda. .
Veelkord tänu, Terje, et tõid välja teise lähenemisnurga mitte kõige ideaalsemalt toimivale paarisuhtele.
Sooja kallistusega
Eve
ka mina tunnen, et partneri vahetamine võib olla kergema tee valimine ja midagi väga olulist jääb õppimata. Kui ma ei saa oma partneri kõrval olla mina ise, siis pole see pelgalt tema süü, sest ma ise olen suhte alguses püüdnud jätta talle endast mingit muljet, pole olnud aus ja pikapeale on see muutunud kurnavaks. Tõeline väljakutse (raske ja okkaline) on minu arvates see, kui suudan selles väljakujunenud suhtes lõpuks ennast kehtestada sellisena nagu ma olen ja partner hakkab mind ka sellisena aktsepteerima. Lisaks püüan omandada tema eekujul toredaid, asjalikke külgi, mida tema juures imetlen. Ja ennast muutes anda ka talle võimaluse protsessiga kaasa tulla, sest muuta saame ju vaid iseennast.
Kui selles elus pole antud mõistvat ja mõtteid lugevat kaaslast, siis selleks on oma põhjus (mida me enamasti ei teadvusta). Võttes väljakutse vastu, on protsessi tulemusena võimalus saavutada olemasolevas suhtes täiesti uus kvaliteet, mis tekib läbi valu ja vaeva, aga liidab lõpuks tugevalt. Ma ei soovi hukka mõista neid, kes on valinud teise tee, sest minu vanemate lahutamisotsusega venitamine on mind pikalt muserdanud. Aga nemad ei püüdnudki muutuda. .
Veelkord tänu, Terje, et tõid välja teise lähenemisnurga mitte kõige ideaalsemalt toimivale paarisuhtele.
Sooja kallistusega
Eve
Tere Elina.
Sinu mõtteid lugedes tajusin, et midagi minu sees tunneb kaasa Sinu esimesele partnerile.
Esile kerkisid minu lähisuhted, kus olen otsustanud sama lahenduse kasuks nagu Sinagi.
Täna on mul teised mõtted ja oleks teine lahendus:)
Selgitan.
Lähisuhete purustamise, vahetamise abil me mugavdame oma välist keskkonda.
Ok.Me leiame sobivama partneri. Nüüd on meie sisemised pinged justkui kadunud. Ja edasi?
Teravad lähisuhted toovad kõige selgemini esile meie sisemuse lahendamata probleemid ja mõistmatud tunded. Peegel peegeldab kirka klaasiga siis, kui pinged on haripunktil. Selge karge pilvitu ilm.
Mida teeb tavaliselt inimene vastuolude korralt? Kaob, põgeneb, loobub, annab alla.... Peegel on udune,
kuid elu justkui parem.
Kas läbi uue partneri me otsime kergemat, lihtsamat lahendust oma sisemusse vaatamiseks?
Võib-olla õnnestubki.Küsimus on ajas. Kaua me alustame otsast peale.
Kaua me suudame sama rada uuesti käia.
Mulle tundub, et partneri vahetus on passiivne areng. See on väline efekt.
Korraks tunneme kergendust, kuid lahendamata pinged on meie sees alles.
Kui ma olen seest katki, siis armastus on minu jaoks varjus.
Lootoseõis minu sees on sulgunud asendis.
Lihtsalt uitmõtted!
Sa oled vabanemise teel.
Igaüks meist valib oma arengutee.
Usaldage ennast ja oma lähedasi.
Terje
Esile kerkisid minu lähisuhted, kus olen otsustanud sama lahenduse kasuks nagu Sinagi.
Täna on mul teised mõtted ja oleks teine lahendus:)
Selgitan.
Lähisuhete purustamise, vahetamise abil me mugavdame oma välist keskkonda.
Ok.Me leiame sobivama partneri. Nüüd on meie sisemised pinged justkui kadunud. Ja edasi?
Teravad lähisuhted toovad kõige selgemini esile meie sisemuse lahendamata probleemid ja mõistmatud tunded. Peegel peegeldab kirka klaasiga siis, kui pinged on haripunktil. Selge karge pilvitu ilm.
Mida teeb tavaliselt inimene vastuolude korralt? Kaob, põgeneb, loobub, annab alla.... Peegel on udune,
kuid elu justkui parem.
Kas läbi uue partneri me otsime kergemat, lihtsamat lahendust oma sisemusse vaatamiseks?
Võib-olla õnnestubki.Küsimus on ajas. Kaua me alustame otsast peale.
Kaua me suudame sama rada uuesti käia.
Mulle tundub, et partneri vahetus on passiivne areng. See on väline efekt.
Korraks tunneme kergendust, kuid lahendamata pinged on meie sees alles.
Kui ma olen seest katki, siis armastus on minu jaoks varjus.
Lootoseõis minu sees on sulgunud asendis.
Lihtsalt uitmõtted!
Sa oled vabanemise teel.
Igaüks meist valib oma arengutee.
Usaldage ennast ja oma lähedasi.
Terje
Tere,
Liinake, aitäh et jagasid oma tundeid. Minu jaoks on teema endiselt tähtis. Suured karu-kallid sulle!
&
Hindajatele:
Olenemata, kus faasis olen mina oma emotsionaalsel arengutasemel, on minul just need tunded. Minu tunded. Kas kahtlemine on tabu?
Olen istunud selle meili kirjutamise juures juba jupike aega, mõeldes mida öelda välja ja mida hoida endale. Saingi oma ahhaa!
Korda läheb mulle ainult tagasiside KOGEMUSE läbi, mitte midagi muud.
Tänan Elinat ja Sillet kinkimaks mulle ahhaad. Mul on väga hea meel kuulda Sille ja Elina jõudmist iseendale ja oma vajadustele lähemale. Siiras heameel. J
Minus tekkiski eile tahtmine lisada oma jupikesele küsimus: Kui toimub suhete purunemine, kas toimub „liimimine” ka?
Kui kellelgi on soovi sellele küsimusele ( kogemusele ) vastata, oleks mul väga hea meel.
Kalli-kalli,
Kristel Ait
P.S. Provokatsioon : Jumalikult võrratu ja saatanlikult vihkamisväärt
&
Hindajatele:
Olenemata, kus faasis olen mina oma emotsionaalsel arengutasemel, on minul just need tunded. Minu tunded. Kas kahtlemine on tabu?
Olen istunud selle meili kirjutamise juures juba jupike aega, mõeldes mida öelda välja ja mida hoida endale. Saingi oma ahhaa!
Korda läheb mulle ainult tagasiside KOGEMUSE läbi, mitte midagi muud.
Tänan Elinat ja Sillet kinkimaks mulle ahhaad. Mul on väga hea meel kuulda Sille ja Elina jõudmist iseendale ja oma vajadustele lähemale. Siiras heameel. J
Minus tekkiski eile tahtmine lisada oma jupikesele küsimus: Kui toimub suhete purunemine, kas toimub „liimimine” ka?
Kui kellelgi on soovi sellele küsimusele ( kogemusele ) vastata, oleks mul väga hea meel.
Kalli-kalli,
Kristel Ait
P.S. Provokatsioon : Jumalikult võrratu ja saatanlikult vihkamisväärt
Tere!
Meie viimastel koolipäevadel tajusin nii selgelt seda, kui erinevalt me ümbritsevat tõlgendame.
Mäletate tagasisidesid Ovele ja Hekile, kus igale peegeldus nende enda tunded ja probleemid.
Minul ei ole tekkinud selliseid küsimusi nagu mõningatel meie seast. Olen aru saanud, et mina olen ainuke inimene,
kes mõistab ja vastutab selle eest, mida mina ette võtan ja ka mõtlen. Jure on üks paljudest praktikutest ja minu arvates väga hea,
kuid ta pole jumal, kes meiega midagi meie tahtmata teeb. See valik on ikka meie ja Jurele võib alati vastu vaielda ning
vaidlustes (aruteludes) selgub tihti tõde (kui see ikka olemas on). Tahan veel öelda, et minu suhe abikaasaga on läinud üha
tugevamaks, sõltuvamaks, meie suhtes on hulka rohkem armastust, mõistmist, andestamist ja mida kõike veel.
See elu on huvitav ja rikastav. Olen tänulik Jurele, kuid tema koolitusted on vaid üks osake sellest kõigest, mis minuga
viimastel aastatel on toimunud. Olen tänulik igale vastutulijale, sest õpin enda kohta tõesti kõigilt kellega kokku puutun.
Aitäh, et mu mõtteid lugesite ja soovin kõigile avatust ja julgust, mis aitab meil jõuda armastuseni meie sees.
Kallid,
Sille
Mäletate tagasisidesid Ovele ja Hekile, kus igale peegeldus nende enda tunded ja probleemid.
Minul ei ole tekkinud selliseid küsimusi nagu mõningatel meie seast. Olen aru saanud, et mina olen ainuke inimene,
kes mõistab ja vastutab selle eest, mida mina ette võtan ja ka mõtlen. Jure on üks paljudest praktikutest ja minu arvates väga hea,
kuid ta pole jumal, kes meiega midagi meie tahtmata teeb. See valik on ikka meie ja Jurele võib alati vastu vaielda ning
vaidlustes (aruteludes) selgub tihti tõde (kui see ikka olemas on). Tahan veel öelda, et minu suhe abikaasaga on läinud üha
tugevamaks, sõltuvamaks, meie suhtes on hulka rohkem armastust, mõistmist, andestamist ja mida kõike veel.
See elu on huvitav ja rikastav. Olen tänulik Jurele, kuid tema koolitusted on vaid üks osake sellest kõigest, mis minuga
viimastel aastatel on toimunud. Olen tänulik igale vastutulijale, sest õpin enda kohta tõesti kõigilt kellega kokku puutun.
Aitäh, et mu mõtteid lugesite ja soovin kõigile avatust ja julgust, mis aitab meil jõuda armastuseni meie sees.
Kallid,
Sille
Hei Kristel,
lisaks huvitavale emotsionaalset arengut süstematiseerivale kokkuvõttele, sümpatiseerib mulle Sinu keelekasutus.
Tõesti pärl!
Raamatuid (ka meile) lugedes koperdan tihti autori mõtete virrvarris ja nuputan, mida ta mulle küll tahab öelda.
Sinu poolt kirjapandu on lihtsalt mõistetav. Julgustan ja olen tänulik, kui kannad krooniku aeganõudvat kuid austatud ametit ka edaspidi.
Parimate soovidega,
Terje Krupp
Tõesti pärl!
Raamatuid (ka meile) lugedes koperdan tihti autori mõtete virrvarris ja nuputan, mida ta mulle küll tahab öelda.
Sinu poolt kirjapandu on lihtsalt mõistetav. Julgustan ja olen tänulik, kui kannad krooniku aeganõudvat kuid austatud ametit ka edaspidi.
Parimate soovidega,
Terje Krupp
Lugesin Taodeyin´i kommentaare.8-9
"Proiznosjachii mnozestvo rechei bõstro istochitsa.
On nesravnim so sberegajuchim Sredinnoje
"Dolina" namekajetna na vseraskinutost Dao, a takze na "nizinnost", skrõto-tjomnõi harakter.
"Doloinnõi duh" javljajetsa otgoloskom drevneichih kosmologicheskih predstavlenii, rodivchesja ecjo do pojavlenii teorii Dao".
See sünnitas luuletuse:
orgude vaim täna räägib
ududest õhtul mu poole
selgelt näen mida ei näegi
tee peale pillanud poole
hing tahaks ajada juttu
kuuga seal õhkude taga
öö laotab hõlmi nii ruttu
võimutseb tumedalt aga
väikemees küünlaga voodis
unistab saabuvast suvest
vanamees imiku moodi
naeratab salaja tüvest
parkunud on tema nägu
koor käte ümber nii sile
karjatab kauguses kägu
lehvitan mõlemile
Vot. r.
On nesravnim so sberegajuchim Sredinnoje
"Dolina" namekajetna na vseraskinutost Dao, a takze na "nizinnost", skrõto-tjomnõi harakter.
"Doloinnõi duh" javljajetsa otgoloskom drevneichih kosmologicheskih predstavlenii, rodivchesja ecjo do pojavlenii teorii Dao".
See sünnitas luuletuse:
orgude vaim täna räägib
ududest õhtul mu poole
selgelt näen mida ei näegi
tee peale pillanud poole
hing tahaks ajada juttu
kuuga seal õhkude taga
öö laotab hõlmi nii ruttu
võimutseb tumedalt aga
väikemees küünlaga voodis
unistab saabuvast suvest
vanamees imiku moodi
naeratab salaja tüvest
parkunud on tema nägu
koor käte ümber nii sile
karjatab kauguses kägu
lehvitan mõlemile
Vot. r.
Tubli,Kristel,
päris kõva sõna: see kõlab lausa nagu budistliku psühholoogia eesti variant.
Really nice,
Rein
Really nice,
Rein
Tere Kallid Kaaslased!
Tundsin allolevaid maile lugedes mingit tunnet kirjutada omalt poolt Teile mail oma kogemuse kohta. Kes tahab, see lugegu.
Kallistades,
Elina
Kallistades,
Elina
Kallid kaasõpilased
Mul on üürikorter Tallinnas 2 tuba meeldiva väljanägemisega.Aga
seda on natuke palju( nii ruumiliselt kui rahaliselt) minu jaoks, kuna ei veeda
täit kuud linnas. Kui kuskil on midagi pakkuda siis on ka see, kes seda vajab.
Kui tead kedagi sellist olen väga tänulik.
Anna teada.
Silja telf.56622942
seda on natuke palju( nii ruumiliselt kui rahaliselt) minu jaoks, kuna ei veeda
täit kuud linnas. Kui kuskil on midagi pakkuda siis on ka see, kes seda vajab.
Kui tead kedagi sellist olen väga tänulik.
Anna teada.
Silja telf.56622942
Tere kõigile!
Pöördun eelkõige sinu poole, kallis Liina ning kõigi teiste, kel samad mõtted.
Esitasin mitmed samasugused küsimused Jurele paar kuud tagasi. Eelkõige selle, et kas tema eesmärk on lõhkuda perekondi ning parterlussuhteid?
Ise astusin tema soovitusel „sama reha” otsa. Ma mõtlen: vägivaldselt kiiresti talitledes oma iseenda sisetunde vastu. Olen pettunud iseendas, et olin
liialt mõjutatav. Teadsin oma peas suhte lõpetamise vajadust küll........... kuid reageerisin läbimõtlematult, mitte minulikult. Kannatab selle tõttu eelkõige
meie 3 aastane poeg....... Tunnen suurt kurbust ja süüd .............
Küsisin Jurelt ka seda, kas tema eesmärk on üksildased, suhte lõpetamise valu kannatavad inimesed? Mõte selles, et kas ta nii-öelda taastoodab endale kliente?
Küsimus lähtus just sellest kui palju on meie grupis lahkuminekuid kooliaja jooksul
Jure vastus: ta saab aru mida ma mõtlen ja et minu mõtted on õiged jne ............... Vastus on selline, et vastust ma ei saanud.
Olin juba suveseminarist alates väga negatiivne ja kahtlev kõiges. Vaatasin kahel viimasel korral koolis asjale kõrvalt, distantseerisin ennast. Pilt muutus selgemaks.
Sain ka oma ootustest paremini aru alles viimasel koolipäeval ning järgneval päeval toimunud Jure erasessioonil.
Kokkuvõtlikult ei ole ma enam nii „sinisilmne” kui märtsis alustades kuid ka mitte enam nii negatiivne kui viimastel kuudel. Hetkel püüan võtta kõigest, mis mulle vajalik
ning tõrjuda vastuvõetamatut ja see ka välja öelda ( mida eraldi vesteldes tegin ).
Päikest
Ja hulga kalli-kallisid................................. J
Kristel
P.S. Liina, mulle ei jõudnud sinu esialgne kiri. Miks ei tahtnud see kiri minuni jõuda? Mis jõud hoidsid seda mailboxist eemal? Milleks? Tore, et läbi Lia see jõudis minuni. See teema on mulle tähtis.
Liake, kahjuks ei saa seekord tulla, olen teatris. Head avastamist teile.
Esitasin mitmed samasugused küsimused Jurele paar kuud tagasi. Eelkõige selle, et kas tema eesmärk on lõhkuda perekondi ning parterlussuhteid?
Ise astusin tema soovitusel „sama reha” otsa. Ma mõtlen: vägivaldselt kiiresti talitledes oma iseenda sisetunde vastu. Olen pettunud iseendas, et olin
liialt mõjutatav. Teadsin oma peas suhte lõpetamise vajadust küll........... kuid reageerisin läbimõtlematult, mitte minulikult. Kannatab selle tõttu eelkõige
meie 3 aastane poeg....... Tunnen suurt kurbust ja süüd .............
Küsisin Jurelt ka seda, kas tema eesmärk on üksildased, suhte lõpetamise valu kannatavad inimesed? Mõte selles, et kas ta nii-öelda taastoodab endale kliente?
Küsimus lähtus just sellest kui palju on meie grupis lahkuminekuid kooliaja jooksul
Jure vastus: ta saab aru mida ma mõtlen ja et minu mõtted on õiged jne ............... Vastus on selline, et vastust ma ei saanud.
Olin juba suveseminarist alates väga negatiivne ja kahtlev kõiges. Vaatasin kahel viimasel korral koolis asjale kõrvalt, distantseerisin ennast. Pilt muutus selgemaks.
Sain ka oma ootustest paremini aru alles viimasel koolipäeval ning järgneval päeval toimunud Jure erasessioonil.
Kokkuvõtlikult ei ole ma enam nii „sinisilmne” kui märtsis alustades kuid ka mitte enam nii negatiivne kui viimastel kuudel. Hetkel püüan võtta kõigest, mis mulle vajalik
ning tõrjuda vastuvõetamatut ja see ka välja öelda ( mida eraldi vesteldes tegin ).
Päikest
Ja hulga kalli-kallisid................................. J
Kristel
P.S. Liina, mulle ei jõudnud sinu esialgne kiri. Miks ei tahtnud see kiri minuni jõuda? Mis jõud hoidsid seda mailboxist eemal? Milleks? Tore, et läbi Lia see jõudis minuni. See teema on mulle tähtis.
Liake, kahjuks ei saa seekord tulla, olen teatris. Head avastamist teile.
teisipäev, 23. oktoober 2007
Tere kõigile!
Esmaspäeval Maare juures töögrupis olles ja erinevatest sisemise küpsuse astmetest rääkides jõudsime järelduseni, et me kõik reageerime elusündmustele lähtuvalt isiklikust küpsusest või arenguastmest. Eelkõige lahkasime emostionaalset küpsust ja sellega kaasnevat objektiivsust. Kokkuvõttena saime kirja 5 erinevat arenguetappi. Neid võib kindlasti veel olla, kuid meie jõudsime sõnastada viis. Kuna osad meie grupist arvasid, et sellest kokkuvõttest võiks meile kõigile kasu olla, siis saadan selle teile edasi.
Emotsionaalse küpsuse etapid
Külmunud olek (märksõna TUIMUS) – inimene pole veel kontaktis oma tunnetega ega reageeri sündmustele, mis teiste jaoks on piisavalt emotsionaalsed. Ta vaatab elu justkui kõrvalt, ilma ise selles osalemata. Ta leiab, et see, millest räägitakse, ei käi tema kohta. Selles faasis on väga palju külmutatud emotsioone. Tabusid. Täielikku eitamist. Inimene eitab mingite emotsioonide olemasolu kaljukindlalt, kuna ta ei tunne neid endas olevat. Ja ei tunne sellepärast, et mingis eluetapis on ta õppinud pidama seda emotsiooni isiklikuks tabuks.
Näiteks: Inimene liigub kitsal linnatänaval ja auto sõidab porise ilmaga temast mööda. Veelombist läbi kihutades pritsib auto inimese üleni märjaks. Külmunud olekus isik ei pane seda justkui tähele. Ta võib märgata, et ta sai märjaks, kuid sellega see teema ka piirdub. Ei järgne ei mõttetegevust ega emotsioonide puhangut. (Teistele tundub, et kuidas saab üks inimene nii rahulik olla? Et kas ta on tõesti juba nii valgustunud, et ei teki mingidki reaktsiooni? NB! Isik ise ei saa teiste imestusest aru. Tema jaoks on imekspandav, et sellise sündmuse puhul mingit emotsiooni eeldatakse.)
Neurootiline passiivne faas (märksõna HIRM) – kõik emotsioonid (nii enda kui teiste omad) on üle võimendatud ja fookus enesele suunatud. Nähakse ennast teiste reageeringute ja sündmuste sihtpunktina. Ollakse passiivses ohvri rollis. Inimene võib arvata, et teised meelega tahavad talle halba. Kahtlustab enda vastu suunatud ”vandenõusid”, seda ükskõik kelle poolt (töökaaslased, partner, lapsed, sõbrad, poemüüja jne).
Möödasõitev auto pritsib ta tänaval märjaks ja neurootilises faasis olev isik leiab ahastades, et kõik on tema vastu. Mitte keegi ei austa teda, isegi mööduv juhuslik autojuht kallab ta poriga üle, nagu poleks teda seal olnudki. Keegi ei märka tema vajadusi. Millega ta selle küll on ära teeninud? See on kindlasti märk, et isegi Jumal on ta maha jätnud. Isegi Jumal ei kaitse teda selliste sündmuste eest. Emotsionaalsel tasandil tunneb selles faasis olev isik segadust, ebakindlust, alandatust, enesehaletsust, hüljatust, kurbust. Ka süütunnet ja hirmu, et on äkki ise selle sündmuse oma eelnevate pattudega esile kutsunud. Peab enamus negatiivseid olukordi väljateenitud karistuseks. Peab oma suhtumist ja tõlgendusi olukorrale ainuvõimalikuks tõeks. Ei tule selle pealegi, et taolistes olukordades võib käituda ka teisiti, ilma ohvriks olemata. Ei suuda näha olukorda teiste osaliste pilgu läbi. (Teistele tundub, et inimene on psühootiline, kohati hüsteeriline ja suurel määral ebaobjektiivne. Teiste reageeringud ja ütlused tema ebaobjektiivsuse kohta panevad isiku küll mõtlema, kuid tal on raske loobuda oma ohvriks olemisest. Ohvriks olemine on selles faasis väga suurel määral osa tema identiteedist. Terve eneseväärikus ja selle juurde käiv vastutus oma emotsioonide eest on talle tundmatu mõiste, pigem on see raamatutest loetud sõnaühend, mis sisemuses ei haaku ühegi talle teadaoleva isikliku seisundiga.)
Objektiivse emotsionaalse reageeringu faas (märksõna JULGUS) – see on aktiivse reageerimise faas, mis on samm tervenemise suunas. Inimene on astunud välja ohvri rollist ning reageerib erinevatele sündmustele kooskõlas oma mõtete ja emostioonidega. Ta ei suru midagi alla vaid annab ümbritsevale keskkonnale teada, mis tema sees toimub. Selles faasis on oluline eelkõige enda aus ja ehe väljendamine, mitte niivõrd teiste inimeste vastus või emotsionaalne reaktsioon. Inimene saab adekvaatselt aru juhtunust, tunneb ära iseenda sees vallandunud mõtted ja emotsioonid ning näitab neid asjaosalistele välja. Julgeb välja öelda oma vajadusi ja nende eest ka seista. Samas on valmis astuma dialoogi ja valmis ära kuulama teiste seisukohti. Ei süüdista automaatselt ei ennast ega teisi.
Saades tänaval mööduva auto poolt poriga märjaks pritsitud, vallandub terve rida olukorraga kooskõlas olevaid emotsioone – näiteks solvumine, pettumus, viha. Inimene on nendest teadlik, tunnetab koos emotsioonidega ka oma kehas toimuvaid protsesse, teadvustab oma selle hetke vajadusi. Vajaduse ning võimaluse korral julgeb enda sees toimuvat väljendada ka teistele.
Näiteks kui teda märjaks pritsinud auto peatub 20 m eemal punase foori taga, siis JULGEB ta minna juhi juurde ja teavitada teda juhtunust, lisades sinna juurde enda emotsioonide sõnastamise. Ta ei vaja mitte niivõrd juhipoolset vastust, kuivõrd enda aktualiseerimist. (Teiste arvates on inimene julge ja otsekohene, kes on kontaktis oma tunnete ja vajadustega. Tema suhtes tekib austus, kuigi mõnede jaoks muutub ta liigse otsekohesuse tõttu tülikaks. Inimesel kujuneb välja terve eneseväärikus, ta saab aru nii teiste kui enda käitumise motiividest ning nendega kaasnevatest tunnetest. Ta oskab ette ennustada teiste reaktsioone oma käitumise suhtes. Need ei tule enam üllatusena, nagu kahe esimese faasi puhul.)
Objektiivse analüütilise reageeringu faas (märksõna TAIPAMINE, seostamine) – Sündmuse järgselt suudab inimene tõusta oma arusaamistes metatasandile ja hakata nägema suuremat pilti. Ta näeb selgemini seoseid põhjuse ja tagajärje vahel. Iseenda emotsionaalse seisundi ja talle osakslangevate sündmuste vahel. Ta ei ole enam ohver, vaid ta mõistab, et olles teatud emotsionaalses seisundis väljastab ta teatud energiavõnkeid ning selle tulemusena tõmbab ligi teatud olukordi, sündmusi, inimesi ja nende reageeringuid. Ta saab aru, et liigne emotsionaalne vohamine ei vii eriti kuhugi. Seetõttu keskendub ta ebameeldivates situatsioonides pigem eneseanalüüsile, mis pole enam neurootiline nagu teises faasis, ega ka kõvahäälselt aktualiseeriv nagu kolmandas, vaid kainelt analüütiline. Destruktiivsed emotsioonid kaotavad kiiresti oma jõu, kuna suudetakse näha üldisemaid seoseid.
Auto sõidab mööda ja pritsib su märjaks – sa fikseerid esilekerkivad tunded, samas suudad paralleelselt meenutada sündmusele eelnenuid mõtteid ja seisundeid. Ja mitte ainult vahetult eelnenuid vaid ka neid, mis olid sinuga mõni tund või päev tagasi. Sa üritad leida seoseid ja küsid küsimusi. Sa mõistad, et mööduv autojuht oli vaid sõnumitooja, sinu ülesärataja. Sinu asi on sõnum lahti hammustada. (Teised on imestunud, kuidas saab nii rahulikult reageerida, kas sa oledki juba nii tasakaalus? NB! Sina saad aru nende imestusest ja suudad neile selgitada ja kirjeldada sinu sees toimuvaid protsesse vastandina esimese faasi tuimusele ja seoste puudumisele. )
Pidev märkide lugemise ja seostamise faas (märksõna TEADMINE) – auto poolt märjaks pritsimist enam ei toimu, kuna füüsilist sündmust pole vaja. Inimene on pidevas ärkvelolekus ja teadmise seisundis. Iseendaga kooskõlas olemise seisundis. Ta loob seoseid nii kiiresti, et füüsilisi meeldetuletusi pole enam nii palju vaja. (Teised kõrvalt imestavad, miks tal kogu aeg nii sujuvalt läheb? Kuidas ta viperustest pääseb? Tema enda jaoks ei ole selles aga midagi üllatavat. Ta on pidevas eneseanalüüsi protsessis, kus niipea, kui tekib küsimus, nii kaevab ta välja ka vastuse.)
Kommentaariks:
Eks ta pisut lihtsustatud mudel ole. Elus on nii palju erinevaid teemasid ja nüansse. Mõne suhtes oleme 4-5 faasis ja mõne suhtes alles esimeses. Aga noh, jama ka, kui enam kuhugi areneda poleks. J
Ja veel – kui paljude jaoks meie hulgast on Jure sõnumitooja, ülesärataja, raputaja? Provokaator nagu ta ise ütleb.
Olen ise ka esitanud samasuguseid küsimusi nagu Lia ja leidnud enda jaoks vastuse.
Ta ei nõua, et me tema provokatsioonidele kõrvad lontis alluksime vaid et me hakkaks oma peaga mõtlema. Kõikides küsimustes. Eriti nendes, mis meie isiklikku elu ja valikuid puudutab.
Jõudu ja päikest kõigile!
Kristel R
Emotsionaalse küpsuse etapid
Külmunud olek (märksõna TUIMUS) – inimene pole veel kontaktis oma tunnetega ega reageeri sündmustele, mis teiste jaoks on piisavalt emotsionaalsed. Ta vaatab elu justkui kõrvalt, ilma ise selles osalemata. Ta leiab, et see, millest räägitakse, ei käi tema kohta. Selles faasis on väga palju külmutatud emotsioone. Tabusid. Täielikku eitamist. Inimene eitab mingite emotsioonide olemasolu kaljukindlalt, kuna ta ei tunne neid endas olevat. Ja ei tunne sellepärast, et mingis eluetapis on ta õppinud pidama seda emotsiooni isiklikuks tabuks.
Näiteks: Inimene liigub kitsal linnatänaval ja auto sõidab porise ilmaga temast mööda. Veelombist läbi kihutades pritsib auto inimese üleni märjaks. Külmunud olekus isik ei pane seda justkui tähele. Ta võib märgata, et ta sai märjaks, kuid sellega see teema ka piirdub. Ei järgne ei mõttetegevust ega emotsioonide puhangut. (Teistele tundub, et kuidas saab üks inimene nii rahulik olla? Et kas ta on tõesti juba nii valgustunud, et ei teki mingidki reaktsiooni? NB! Isik ise ei saa teiste imestusest aru. Tema jaoks on imekspandav, et sellise sündmuse puhul mingit emotsiooni eeldatakse.)
Neurootiline passiivne faas (märksõna HIRM) – kõik emotsioonid (nii enda kui teiste omad) on üle võimendatud ja fookus enesele suunatud. Nähakse ennast teiste reageeringute ja sündmuste sihtpunktina. Ollakse passiivses ohvri rollis. Inimene võib arvata, et teised meelega tahavad talle halba. Kahtlustab enda vastu suunatud ”vandenõusid”, seda ükskõik kelle poolt (töökaaslased, partner, lapsed, sõbrad, poemüüja jne).
Möödasõitev auto pritsib ta tänaval märjaks ja neurootilises faasis olev isik leiab ahastades, et kõik on tema vastu. Mitte keegi ei austa teda, isegi mööduv juhuslik autojuht kallab ta poriga üle, nagu poleks teda seal olnudki. Keegi ei märka tema vajadusi. Millega ta selle küll on ära teeninud? See on kindlasti märk, et isegi Jumal on ta maha jätnud. Isegi Jumal ei kaitse teda selliste sündmuste eest. Emotsionaalsel tasandil tunneb selles faasis olev isik segadust, ebakindlust, alandatust, enesehaletsust, hüljatust, kurbust. Ka süütunnet ja hirmu, et on äkki ise selle sündmuse oma eelnevate pattudega esile kutsunud. Peab enamus negatiivseid olukordi väljateenitud karistuseks. Peab oma suhtumist ja tõlgendusi olukorrale ainuvõimalikuks tõeks. Ei tule selle pealegi, et taolistes olukordades võib käituda ka teisiti, ilma ohvriks olemata. Ei suuda näha olukorda teiste osaliste pilgu läbi. (Teistele tundub, et inimene on psühootiline, kohati hüsteeriline ja suurel määral ebaobjektiivne. Teiste reageeringud ja ütlused tema ebaobjektiivsuse kohta panevad isiku küll mõtlema, kuid tal on raske loobuda oma ohvriks olemisest. Ohvriks olemine on selles faasis väga suurel määral osa tema identiteedist. Terve eneseväärikus ja selle juurde käiv vastutus oma emotsioonide eest on talle tundmatu mõiste, pigem on see raamatutest loetud sõnaühend, mis sisemuses ei haaku ühegi talle teadaoleva isikliku seisundiga.)
Objektiivse emotsionaalse reageeringu faas (märksõna JULGUS) – see on aktiivse reageerimise faas, mis on samm tervenemise suunas. Inimene on astunud välja ohvri rollist ning reageerib erinevatele sündmustele kooskõlas oma mõtete ja emostioonidega. Ta ei suru midagi alla vaid annab ümbritsevale keskkonnale teada, mis tema sees toimub. Selles faasis on oluline eelkõige enda aus ja ehe väljendamine, mitte niivõrd teiste inimeste vastus või emotsionaalne reaktsioon. Inimene saab adekvaatselt aru juhtunust, tunneb ära iseenda sees vallandunud mõtted ja emotsioonid ning näitab neid asjaosalistele välja. Julgeb välja öelda oma vajadusi ja nende eest ka seista. Samas on valmis astuma dialoogi ja valmis ära kuulama teiste seisukohti. Ei süüdista automaatselt ei ennast ega teisi.
Saades tänaval mööduva auto poolt poriga märjaks pritsitud, vallandub terve rida olukorraga kooskõlas olevaid emotsioone – näiteks solvumine, pettumus, viha. Inimene on nendest teadlik, tunnetab koos emotsioonidega ka oma kehas toimuvaid protsesse, teadvustab oma selle hetke vajadusi. Vajaduse ning võimaluse korral julgeb enda sees toimuvat väljendada ka teistele.
Näiteks kui teda märjaks pritsinud auto peatub 20 m eemal punase foori taga, siis JULGEB ta minna juhi juurde ja teavitada teda juhtunust, lisades sinna juurde enda emotsioonide sõnastamise. Ta ei vaja mitte niivõrd juhipoolset vastust, kuivõrd enda aktualiseerimist. (Teiste arvates on inimene julge ja otsekohene, kes on kontaktis oma tunnete ja vajadustega. Tema suhtes tekib austus, kuigi mõnede jaoks muutub ta liigse otsekohesuse tõttu tülikaks. Inimesel kujuneb välja terve eneseväärikus, ta saab aru nii teiste kui enda käitumise motiividest ning nendega kaasnevatest tunnetest. Ta oskab ette ennustada teiste reaktsioone oma käitumise suhtes. Need ei tule enam üllatusena, nagu kahe esimese faasi puhul.)
Objektiivse analüütilise reageeringu faas (märksõna TAIPAMINE, seostamine) – Sündmuse järgselt suudab inimene tõusta oma arusaamistes metatasandile ja hakata nägema suuremat pilti. Ta näeb selgemini seoseid põhjuse ja tagajärje vahel. Iseenda emotsionaalse seisundi ja talle osakslangevate sündmuste vahel. Ta ei ole enam ohver, vaid ta mõistab, et olles teatud emotsionaalses seisundis väljastab ta teatud energiavõnkeid ning selle tulemusena tõmbab ligi teatud olukordi, sündmusi, inimesi ja nende reageeringuid. Ta saab aru, et liigne emotsionaalne vohamine ei vii eriti kuhugi. Seetõttu keskendub ta ebameeldivates situatsioonides pigem eneseanalüüsile, mis pole enam neurootiline nagu teises faasis, ega ka kõvahäälselt aktualiseeriv nagu kolmandas, vaid kainelt analüütiline. Destruktiivsed emotsioonid kaotavad kiiresti oma jõu, kuna suudetakse näha üldisemaid seoseid.
Auto sõidab mööda ja pritsib su märjaks – sa fikseerid esilekerkivad tunded, samas suudad paralleelselt meenutada sündmusele eelnenuid mõtteid ja seisundeid. Ja mitte ainult vahetult eelnenuid vaid ka neid, mis olid sinuga mõni tund või päev tagasi. Sa üritad leida seoseid ja küsid küsimusi. Sa mõistad, et mööduv autojuht oli vaid sõnumitooja, sinu ülesärataja. Sinu asi on sõnum lahti hammustada. (Teised on imestunud, kuidas saab nii rahulikult reageerida, kas sa oledki juba nii tasakaalus? NB! Sina saad aru nende imestusest ja suudad neile selgitada ja kirjeldada sinu sees toimuvaid protsesse vastandina esimese faasi tuimusele ja seoste puudumisele. )
Pidev märkide lugemise ja seostamise faas (märksõna TEADMINE) – auto poolt märjaks pritsimist enam ei toimu, kuna füüsilist sündmust pole vaja. Inimene on pidevas ärkvelolekus ja teadmise seisundis. Iseendaga kooskõlas olemise seisundis. Ta loob seoseid nii kiiresti, et füüsilisi meeldetuletusi pole enam nii palju vaja. (Teised kõrvalt imestavad, miks tal kogu aeg nii sujuvalt läheb? Kuidas ta viperustest pääseb? Tema enda jaoks ei ole selles aga midagi üllatavat. Ta on pidevas eneseanalüüsi protsessis, kus niipea, kui tekib küsimus, nii kaevab ta välja ka vastuse.)
Kommentaariks:
Eks ta pisut lihtsustatud mudel ole. Elus on nii palju erinevaid teemasid ja nüansse. Mõne suhtes oleme 4-5 faasis ja mõne suhtes alles esimeses. Aga noh, jama ka, kui enam kuhugi areneda poleks. J
Ja veel – kui paljude jaoks meie hulgast on Jure sõnumitooja, ülesärataja, raputaja? Provokaator nagu ta ise ütleb.
Olen ise ka esitanud samasuguseid küsimusi nagu Lia ja leidnud enda jaoks vastuse.
Ta ei nõua, et me tema provokatsioonidele kõrvad lontis alluksime vaid et me hakkaks oma peaga mõtlema. Kõikides küsimustes. Eriti nendes, mis meie isiklikku elu ja valikuid puudutab.
Jõudu ja päikest kõigile!
Kristel R
Tere Kallid Kaaslased!
Tundsin allolevaid maile lugedes mingit tunnet kirjutada omalt poolt Teile mail oma kogemuse kohta. Kes tahab, see lugegu.
Nimelt puudutab see minu esimest Jure seminaril käiku 2,5 aastat tagasi, kuhu sattusin täiesti sinisilmselt, sest uskusin tulevat mingile kunsti ja loovust arendavale seminarile. See mis juhtus oli aga täielik šokk - enne kui ma aru sain mis seal toimus, võeti mind esimese inimesena nn kuumale toolile ja minuga toimus pea 3 tundi kestev raske protsess (psühhodraama, sümbolid, kunstiteraapia jms kombineerituna). Ma ei tea isegi miks ma olin valmis kaasa minema sellega, kuid ma läksin. Vastumeelselt punnides, ennast kaitstes ja õigustades, sulgudes. Aga Jure oli osav ja kaval. Varem arvasin ma ise ennast olevat maailma kavalaim inimene, keda mitte keegi üle ei kavalda :). Kuid ma eksisin ja läks nii, et protsessis toimus tohutu vabanemine - vabanesid erinevad tunded, hirmud, arusaamised, tõekspidamised jne jne. Minust ei jäänud peale protsessi järgi isegi mitte märga plekki. Tundsin ennast maailma kõige väiksema, mõttetumana ja väheolulisema olendina (ilmselt enne seda olin tundnud eluaeg just vatupidist). Järgmisel päeval aga olin justkui uuesti sündinud. Mõistsin, et minuga oli toimunud mingi massiivne energeetiline muutus, millest aru ei saanud. Tundsin vägevalt kõiki tundeid (mida terve elu polnud kunagi kogenud, sest ma olin täielik ratsionaal ja tunded olid ebaolulised). Minu jaoks oli ehmatav, et tundsin ka teiste inimeste tundeid enda sees nagu enda omi ja see tekitas palju segadust. Õppisin sõna otseses mõttes maailma tajuma ja uuesti käima nagu väike laps. Maailmaga suhtlema, aru saama asjadest.
Sellest hetkest muutusid ka minu arusaamad elust-olust, sh elukorraldusest, kodust, elukaaslasest jne. Mulle ei öelnud keegi otse, et peaksin hakkama ruttu lahku minema, kuid minu enda tunded ja vajadused määrasid minu elu edaspidise kulu - ma nimelt ei olnud enam mitte mingil juhul nõus tegema midagi vastu oma tahtmist, elama kellegiga koos lihtsalt sellepärast, et mul oli mugav ja lihtne. Vaid mõistsin, et minus on tärganud vajadused, mida olin eluaeg maha surunud ja vaigistanud, kuna teisiti elades oli lihtsam, mugavam, tulusam jms. Proovisin ka jätkata endises elurütmis, kuid see ei tundunud enam millegipärast vastuvõetav. Midagi väga olulist oli puudu. Seejärel lubasin endal hakata elu kujundama vastavalt sisetundele, vastavalt sellele kuidas mul hea on ja kuidas ma õnnelikum oleksin. Hm, üllatus-üllatus, ja esimene asi oli kohe elukaaslasest lahkuminek. See oli valusvalus kogemus, sest olime elukaaslasega ehitanud oma unelmate kodu metsa sisse ja kujundanud enda ümber oma unistuste elu. Irooniline on, et vahetult enne protsessi saime remondi ja ehituse valmis. Ühel hetkel tundsin aga, et ma pean muutma oma elukorraldust, kui soovin olla õnnelik. Elukaaslane mind ei mõistnud, ja tegelikult ei tahtnudki mõista. Meie vahel olid tunded surnud juba pikka aega, püüdsin neid üles kergitada, elustada, kuid see ei kandnud vilja ning mõistsin, et sellest sai suhte lõpp.
Elasin suhte lõppu ja materialiseerunud unistuste hääbumist pikka aega tugevalt üle. Süüdistasin Juret ja kogu maailma kõiges. Õnneks kohtasin mingi aeg hiljem toredat sõpra, kellega alustasime uut elu. Pidasin seda uut sõpra selliseks, kellega oli vaid vahva koos olla,mööda kohvikuid ringi luusida, kuid rääkisin pidevalt talle kõigest mis minuga toimus - nii heast, kui halvast. Õppisin aktiivselt minu jaoks uut moodi suhtlema - väljendasin enda vajadusi, tundeid, ootusi. Arvasin, et suhe selle sõbraga on ajutine, kuna oleme nii erinevad ja meil tegelikult vajadus teineteise järgi puudus, lihtsalt oli tore koos olla. Tänaseks olen selle sõbraga pannud leivad ühte kappi ja elanud koos kaks aastat. Minu elu on muutunud kirjeldamatult sisukamaks. Ma olen loovam ja õnnelikum kui kunagi varem. Tänases päevas saan tagasi vaadates vanasse suhtesse öelda, et elasin hirmus - hirmus oma unistused iga kell kaotada. Elasin ka ilma tunneteta ja ei teadnud mida tegelikult vajan. Sisuliselt elasin silmad kinni sooritades elu, karjääri, unistuste kodu jne. Õnneks juhtusin seminarile. Ja õnneks juhtus mu eelmise suhtega just see mis juhtus. Enne loomulikult ei mõelnud ma nii. Enne ma tahtsin kümne küünega suhtest kinni hoida ja süüdistasin Juret, et tema sessiooni tulemusena paiskus mu elu täiega segi. Nii segi ei olnud mu elu kunagi varem olnud. Ja see oli hirmutav, kui mitte öelda kohutav. Mõelge ise - kontrollifriik kaotas kontrolli kõige üle. Ma usun, et mõned teavad hästi millest räägin. Ja see ilmselt oligi minu elu suurim hirm.
Tänases päevas ei ole miski enam nii kohutav. Loomulikult enesessevaatajal tekib pidevalt igat sorti õpetlikke valusaid ja vähemvalusaid olukordi, tundeid, situatsioone, kuid miski ei ole nii õudne kui too sessioon Jurega.
Selle mailiga püüan Teid natukegi julgustada Teie enda jaoks olulisi otsuseid vastu võtma. Püüan ka Teile näidata, et lahkuminek on igaühe enda otsus. Jure näitab kätte vaid valupunktid. Sealt edasi peab igaüks ise omal riisikol liikuma. Alati on ju ka võimalus mitte järgida kellegi juhendeid. Kuid miski ei satu meie teele juhuslikult. Tuleks jälgida märke ja püüda leida enda jaoks oluline üles.
Järgi oma vajadusi ja tundeid ning Sa ei eksi.
Kallistades,
Elina
Nimelt puudutab see minu esimest Jure seminaril käiku 2,5 aastat tagasi, kuhu sattusin täiesti sinisilmselt, sest uskusin tulevat mingile kunsti ja loovust arendavale seminarile. See mis juhtus oli aga täielik šokk - enne kui ma aru sain mis seal toimus, võeti mind esimese inimesena nn kuumale toolile ja minuga toimus pea 3 tundi kestev raske protsess (psühhodraama, sümbolid, kunstiteraapia jms kombineerituna). Ma ei tea isegi miks ma olin valmis kaasa minema sellega, kuid ma läksin. Vastumeelselt punnides, ennast kaitstes ja õigustades, sulgudes. Aga Jure oli osav ja kaval. Varem arvasin ma ise ennast olevat maailma kavalaim inimene, keda mitte keegi üle ei kavalda :). Kuid ma eksisin ja läks nii, et protsessis toimus tohutu vabanemine - vabanesid erinevad tunded, hirmud, arusaamised, tõekspidamised jne jne. Minust ei jäänud peale protsessi järgi isegi mitte märga plekki. Tundsin ennast maailma kõige väiksema, mõttetumana ja väheolulisema olendina (ilmselt enne seda olin tundnud eluaeg just vatupidist). Järgmisel päeval aga olin justkui uuesti sündinud. Mõistsin, et minuga oli toimunud mingi massiivne energeetiline muutus, millest aru ei saanud. Tundsin vägevalt kõiki tundeid (mida terve elu polnud kunagi kogenud, sest ma olin täielik ratsionaal ja tunded olid ebaolulised). Minu jaoks oli ehmatav, et tundsin ka teiste inimeste tundeid enda sees nagu enda omi ja see tekitas palju segadust. Õppisin sõna otseses mõttes maailma tajuma ja uuesti käima nagu väike laps. Maailmaga suhtlema, aru saama asjadest.
Sellest hetkest muutusid ka minu arusaamad elust-olust, sh elukorraldusest, kodust, elukaaslasest jne. Mulle ei öelnud keegi otse, et peaksin hakkama ruttu lahku minema, kuid minu enda tunded ja vajadused määrasid minu elu edaspidise kulu - ma nimelt ei olnud enam mitte mingil juhul nõus tegema midagi vastu oma tahtmist, elama kellegiga koos lihtsalt sellepärast, et mul oli mugav ja lihtne. Vaid mõistsin, et minus on tärganud vajadused, mida olin eluaeg maha surunud ja vaigistanud, kuna teisiti elades oli lihtsam, mugavam, tulusam jms. Proovisin ka jätkata endises elurütmis, kuid see ei tundunud enam millegipärast vastuvõetav. Midagi väga olulist oli puudu. Seejärel lubasin endal hakata elu kujundama vastavalt sisetundele, vastavalt sellele kuidas mul hea on ja kuidas ma õnnelikum oleksin. Hm, üllatus-üllatus, ja esimene asi oli kohe elukaaslasest lahkuminek. See oli valusvalus kogemus, sest olime elukaaslasega ehitanud oma unelmate kodu metsa sisse ja kujundanud enda ümber oma unistuste elu. Irooniline on, et vahetult enne protsessi saime remondi ja ehituse valmis. Ühel hetkel tundsin aga, et ma pean muutma oma elukorraldust, kui soovin olla õnnelik. Elukaaslane mind ei mõistnud, ja tegelikult ei tahtnudki mõista. Meie vahel olid tunded surnud juba pikka aega, püüdsin neid üles kergitada, elustada, kuid see ei kandnud vilja ning mõistsin, et sellest sai suhte lõpp.
Elasin suhte lõppu ja materialiseerunud unistuste hääbumist pikka aega tugevalt üle. Süüdistasin Juret ja kogu maailma kõiges. Õnneks kohtasin mingi aeg hiljem toredat sõpra, kellega alustasime uut elu. Pidasin seda uut sõpra selliseks, kellega oli vaid vahva koos olla,mööda kohvikuid ringi luusida, kuid rääkisin pidevalt talle kõigest mis minuga toimus - nii heast, kui halvast. Õppisin aktiivselt minu jaoks uut moodi suhtlema - väljendasin enda vajadusi, tundeid, ootusi. Arvasin, et suhe selle sõbraga on ajutine, kuna oleme nii erinevad ja meil tegelikult vajadus teineteise järgi puudus, lihtsalt oli tore koos olla. Tänaseks olen selle sõbraga pannud leivad ühte kappi ja elanud koos kaks aastat. Minu elu on muutunud kirjeldamatult sisukamaks. Ma olen loovam ja õnnelikum kui kunagi varem. Tänases päevas saan tagasi vaadates vanasse suhtesse öelda, et elasin hirmus - hirmus oma unistused iga kell kaotada. Elasin ka ilma tunneteta ja ei teadnud mida tegelikult vajan. Sisuliselt elasin silmad kinni sooritades elu, karjääri, unistuste kodu jne. Õnneks juhtusin seminarile. Ja õnneks juhtus mu eelmise suhtega just see mis juhtus. Enne loomulikult ei mõelnud ma nii. Enne ma tahtsin kümne küünega suhtest kinni hoida ja süüdistasin Juret, et tema sessiooni tulemusena paiskus mu elu täiega segi. Nii segi ei olnud mu elu kunagi varem olnud. Ja see oli hirmutav, kui mitte öelda kohutav. Mõelge ise - kontrollifriik kaotas kontrolli kõige üle. Ma usun, et mõned teavad hästi millest räägin. Ja see ilmselt oligi minu elu suurim hirm.
Tänases päevas ei ole miski enam nii kohutav. Loomulikult enesessevaatajal tekib pidevalt igat sorti õpetlikke valusaid ja vähemvalusaid olukordi, tundeid, situatsioone, kuid miski ei ole nii õudne kui too sessioon Jurega.
Selle mailiga püüan Teid natukegi julgustada Teie enda jaoks olulisi otsuseid vastu võtma. Püüan ka Teile näidata, et lahkuminek on igaühe enda otsus. Jure näitab kätte vaid valupunktid. Sealt edasi peab igaüks ise omal riisikol liikuma. Alati on ju ka võimalus mitte järgida kellegi juhendeid. Kuid miski ei satu meie teele juhuslikult. Tuleks jälgida märke ja püüda leida enda jaoks oluline üles.
Järgi oma vajadusi ja tundeid ning Sa ei eksi.
Kallistades,
Elina
Mõtlesin tükk aega, kas kirjutan siia või mitte. Ma ikkagi jagan..
Ma kohtusin Anne`iga juba varem, eelmise aasta suveseminaril. Selle aasta märtsikuu seminaril olin Anne`iga ühes töö-grupis. Anne pidi mulle n.-ö "teraapiat" tegema. Kohe alguses muutus Anne väljakutsuvaks ja provotseerivaks, ja suht karmiks. Märkasin seda muutust tema kehakeeleski, ja küsisin temalt hiljem, et mispärast ta minuga niimoodi käituma hakkas. Anne`i vastus oli: "Ma tajusin, et sa oled suht kangekaelne, tugev natuur, ning et tavalise ninnu-nännu empaatia-kuulamiseg a ei jõua ma sinuga kuhugi. Et sind on vaja sinu tava-piiridest n.-ö välja raputada, et midagi juhtuma hakkaks, sest sul on tugevad kaitsed peal."
Olin Anne`iga Tallinnas palju koos. Kahjuks juhtus Anne`iga kohe esimese päeva hommikul Tallinnas õnnetus - nimelt kukkus ta kõhuli trepist alla 10 astet, pea ees. Mõlema käe otsas kott, jäi ta nägu kaitseta. Tulemuseks muidugi üsna korralikult kriibitud nägu, kuna ta maandus asfaldil. Ja sinine silm, mis viimasel päeval lahkudes juba kollaseks tõmbus... Tänu sellele shokile polnud Anne päris tema ise neil päevil.
Peale kooli tõmbusime kohe voodisse. Oli see siis kl 19 või 20, ärkasime me südaööl - vahetasime päeva-muljeid, mida peast välja saada ei suutnud. Ja kuskil 3 paiku jäime uuesti magama.
Palju toimus koolis, palju toimus sel südaöisel ajal. Kõik vajus minul kuhugi kuradi väga sügavale.
Ma tahaksin tänada Ovet. Tänu sellele, et sina, Ove, oma tundeid näitasid, sain mina kontakti oma tunnetega. Ühel hetkel ütlesid sa (loodan, et ei riku konfidentsiaalsust) : Ma tunnen, et tahan lähedust, aga ei julge lähedale tulla, sest kardan, et mind ei võeta vastu; ei aktsepteerita (see on minu mälu ja minu tõlgendus).
Mulle on alati meeldinud mõelda ja ka öelda, et minu ema ei ole mind kordagi kallistanud ega pai teinud. Vähemalt olen ma endale öelnud, et ma ei mäleta ühtegi korda. Tegelikult on see vale... Ma olen eelistanud oma ema süüdistada, sest ma ei ole näinud enda süüd...
Mu elus oli lihtsalt lapsena (kui ma olin 3-4a) väga oluline hetk, kus rajasin oma viimased lootused emale. Ja mu ema lükkas mu eemale, nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Mul oli edaspidi lihtsam teda eemale tõugata, kui elada hirmus, et ta VÕIB-OLLA jälle lükkab mu eemale.
Anne`iga tundsin end piisavalt turvaliselt (sest mul puudub temaga negatiivne ära-tõukamise kogemus), et sellest rääkida. Või noh, õigem oleks öelda - see lihtsalt tuli üles. Ehk nagu ütleb mu sõbranna: "Mul suu avanes." Palju mälupilte tuli üles, ja ka tundeid, mille olemasolust ma teadlik polnud.
Jah, see on kuradi valus - kuradi raske on tegelda n.-ö Lapsega endas. Nii kaua aastaid allasurutud tunnete ja mõtetega.
Tegelen samm-haaval ja annan endale aru, kus on minu piirid. Millega endas suudan praegu tegeleda ja millega mitte. Ma ei lähe selle jutuga Jure juurde era-seansile, sest tean juba ette, kuidas ta mind "nüpeldama" hakkab. Anne`ilegi ütlesin mingi hetk öösel, et kuule, su piits läheb väga teravaks; ma tahan nüüd präänikut ka. :)
Teekond jätkub.
Liina
Olin Anne`iga Tallinnas palju koos. Kahjuks juhtus Anne`iga kohe esimese päeva hommikul Tallinnas õnnetus - nimelt kukkus ta kõhuli trepist alla 10 astet, pea ees. Mõlema käe otsas kott, jäi ta nägu kaitseta. Tulemuseks muidugi üsna korralikult kriibitud nägu, kuna ta maandus asfaldil. Ja sinine silm, mis viimasel päeval lahkudes juba kollaseks tõmbus... Tänu sellele shokile polnud Anne päris tema ise neil päevil.
Peale kooli tõmbusime kohe voodisse. Oli see siis kl 19 või 20, ärkasime me südaööl - vahetasime päeva-muljeid, mida peast välja saada ei suutnud. Ja kuskil 3 paiku jäime uuesti magama.
Palju toimus koolis, palju toimus sel südaöisel ajal. Kõik vajus minul kuhugi kuradi väga sügavale.
Ma tahaksin tänada Ovet. Tänu sellele, et sina, Ove, oma tundeid näitasid, sain mina kontakti oma tunnetega. Ühel hetkel ütlesid sa (loodan, et ei riku konfidentsiaalsust) : Ma tunnen, et tahan lähedust, aga ei julge lähedale tulla, sest kardan, et mind ei võeta vastu; ei aktsepteerita (see on minu mälu ja minu tõlgendus).
Mulle on alati meeldinud mõelda ja ka öelda, et minu ema ei ole mind kordagi kallistanud ega pai teinud. Vähemalt olen ma endale öelnud, et ma ei mäleta ühtegi korda. Tegelikult on see vale... Ma olen eelistanud oma ema süüdistada, sest ma ei ole näinud enda süüd...
Mu elus oli lihtsalt lapsena (kui ma olin 3-4a) väga oluline hetk, kus rajasin oma viimased lootused emale. Ja mu ema lükkas mu eemale, nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Mul oli edaspidi lihtsam teda eemale tõugata, kui elada hirmus, et ta VÕIB-OLLA jälle lükkab mu eemale.
Anne`iga tundsin end piisavalt turvaliselt (sest mul puudub temaga negatiivne ära-tõukamise kogemus), et sellest rääkida. Või noh, õigem oleks öelda - see lihtsalt tuli üles. Ehk nagu ütleb mu sõbranna: "Mul suu avanes." Palju mälupilte tuli üles, ja ka tundeid, mille olemasolust ma teadlik polnud.
Jah, see on kuradi valus - kuradi raske on tegelda n.-ö Lapsega endas. Nii kaua aastaid allasurutud tunnete ja mõtetega.
Tegelen samm-haaval ja annan endale aru, kus on minu piirid. Millega endas suudan praegu tegeleda ja millega mitte. Ma ei lähe selle jutuga Jure juurde era-seansile, sest tean juba ette, kuidas ta mind "nüpeldama" hakkab. Anne`ilegi ütlesin mingi hetk öösel, et kuule, su piits läheb väga teravaks; ma tahan nüüd präänikut ka. :)
Teekond jätkub.
Liina
Tere kõigile!
Pöördun eelkõige sinu poole, kallis Liina ning kõigi teiste, kel samad mõtted.
Esitasin mitmed samasugused küsimused Jurele paar kuud tagasi. Eelkõige selle, et kas tema eesmärk on lõhkuda perekondi ning parterlussuhteid?
Ise astusin tema soovitusel „sama reha” otsa. Ma mõtlen: vägivaldselt kiiresti talitledes oma iseenda sisetunde vastu. Olen pettunud iseendas, et olin
liialt mõjutatav. Teadsin oma peas suhte lõpetamise vajadust küll........... kuid reageerisin läbimõtlematult, mitte minulikult. Kannatab selle tõttu eelkõige
meie 3 aastane poeg....... Tunnen suurt kurbust ja süüd .............
Küsisin Jurelt ka seda, kas tema eesmärk on üksildased, suhte lõpetamise valu kannatavad inimesed? Mõte selles, et kas ta nii-öelda taastoodab endale kliente?
Küsimus lähtus just sellest kui palju on meie grupis lahkuminekuid kooliaja jooksul
Jure vastus: ta saab aru mida ma mõtlen ja et minu mõtted on õiged jne ............... Vastus on selline, et vastust ma ei saanud.
Olin juba suveseminarist alates väga negatiivne ja kahtlev kõiges. Vaatasin kahel viimasel korral koolis asjale kõrvalt, distantseerisin ennast. Pilt muutus selgemaks.
Sain ka oma ootustest paremini aru alles viimasel koolipäeval ning järgneval päeval toimunud Jure erasessioonil.
Kokkuvõtlikult ei ole ma enam nii „sinisilmne” kui märtsis alustades kuid ka mitte enam nii negatiivne kui viimastel kuudel. Hetkel püüan võtta kõigest, mis mulle vajalik
ning tõrjuda vastuvõetamatut ja see ka välja öelda ( mida eraldi vesteldes tegin ).
Päikest
Ja hulga kalli-kallisid................................. J
Kristel
P.S. Liina, mulle ei jõudnud sinu esialgne kiri. Miks ei tahtnud see kiri minuni jõuda? Mis jõud hoidsid seda mailboxist eemal? Milleks? Tore, et läbi Lia see jõudis minuni. See teema on mulle tähtis.
Liake, kahjuks ei saa seekord tulla, olen teatris. Head avastamist teile.
Esitasin mitmed samasugused küsimused Jurele paar kuud tagasi. Eelkõige selle, et kas tema eesmärk on lõhkuda perekondi ning parterlussuhteid?
Ise astusin tema soovitusel „sama reha” otsa. Ma mõtlen: vägivaldselt kiiresti talitledes oma iseenda sisetunde vastu. Olen pettunud iseendas, et olin
liialt mõjutatav. Teadsin oma peas suhte lõpetamise vajadust küll........... kuid reageerisin läbimõtlematult, mitte minulikult. Kannatab selle tõttu eelkõige
meie 3 aastane poeg....... Tunnen suurt kurbust ja süüd .............
Küsisin Jurelt ka seda, kas tema eesmärk on üksildased, suhte lõpetamise valu kannatavad inimesed? Mõte selles, et kas ta nii-öelda taastoodab endale kliente?
Küsimus lähtus just sellest kui palju on meie grupis lahkuminekuid kooliaja jooksul
Jure vastus: ta saab aru mida ma mõtlen ja et minu mõtted on õiged jne ............... Vastus on selline, et vastust ma ei saanud.
Olin juba suveseminarist alates väga negatiivne ja kahtlev kõiges. Vaatasin kahel viimasel korral koolis asjale kõrvalt, distantseerisin ennast. Pilt muutus selgemaks.
Sain ka oma ootustest paremini aru alles viimasel koolipäeval ning järgneval päeval toimunud Jure erasessioonil.
Kokkuvõtlikult ei ole ma enam nii „sinisilmne” kui märtsis alustades kuid ka mitte enam nii negatiivne kui viimastel kuudel. Hetkel püüan võtta kõigest, mis mulle vajalik
ning tõrjuda vastuvõetamatut ja see ka välja öelda ( mida eraldi vesteldes tegin ).
Päikest
Ja hulga kalli-kallisid................................. J
Kristel
P.S. Liina, mulle ei jõudnud sinu esialgne kiri. Miks ei tahtnud see kiri minuni jõuda? Mis jõud hoidsid seda mailboxist eemal? Milleks? Tore, et läbi Lia see jõudis minuni. See teema on mulle tähtis.
Liake, kahjuks ei saa seekord tulla, olen teatris. Head avastamist teile.
Tead,
ma ikka kõigega ei Jure filosoofiaast-metoodikast(=.mmüügivõtetest?) ei ole nõus.
Ja mõned sinu öeldud peegeldused kah torgivad ning ei tundu päriselt õiged.
Jure käsitleb "armastuse ja armastatuse vajadust" inimese põhivajaduse ja lausa elusihina (=sest sisendab seda nii palju ja pateetiliselt).
Muidugi on see "inimese humaanne õigus" ja muidugi on see kõigi inimolendite sügav vajadus.
Aga,
kui me eeskätte ja põhiliselt v a i d selle järgi end ära programmeerime, seame oma elu sihi jaa olemise suisa sõltuvuslikku sõltuvusse tundelisest ja füüsilisest armastusest siin elus.
Aga on see siis ainiti ja otseselt tõesti võrdne õnne, hingeõndsuse, samadhiga /kuidas veedades te seda nimetate?/? Ei ole ju, ei saa ju olla.
Inime vist vahepeal lihtsalt lihtsustab /või talle sisendatakse nii/.
x x x
Sellesama asja pärast ei ole ka sul päris õigus , et ma "ei lase endal tunda"; nagu peaks see olema üpris ülim siht.
/Tõestan lihtsa näite kaudu:
ok, muidugi olen ka mina inime ja meessolend nagu paljud; loomulikult on ka minul oma tunne/tuslik/ vajadus. Ka "armastamise ja armastatuse" vajadus, normaalne.
Aga kui ma nii tundlemisele igasuguse kontrollita anduksin, selle nö. ülimana vallandan, kukun ju kähku mõne suvalise tunde /olgu või vastuseta armastuse/ auku. Saan ma siis inimese /ja mehena/ õnnelikuks. Isegi mitte ei kahtle; ei usu; ei saa. (Või arvad tõesti vastupidi?)
/
x x x
Et muidugi, me e i sa a kindlasti ka õnnelikuks, kui oma tundmisvajadust ja tundmist järsult blokeerime, mida õpime ja kogeme koolis; see on ilmselt enamusel tohutuks pärssivaks jõuks.Ei ole keegi erand.
Aga
oleks väga sõltuvuslik ainult armastuse (ja armastatuse) ootusele orienteeruda.
Isegi kahe inimese "tunne" ja õnn ei sõltu ju mitte ainult vallapäästetud tunnetest.
Nagu mulle öeldi paar aastat tagasi:"sa pead "kuulama". Et pead nii oma /kui teise/ tundeid kuulma ja kuulama.
x x x
seepärast ka see jure paisutatud rõhk tunnetel /ja armastatuse või ilmajäämise traumadel/ mõjub mulle osalt väga väsitavalt. Vahepeal masohhistlikult.
Peale tunnete sauna oleksin tahtnud nii Elinalt, Ovelt kui Heikilt kuulda, lasta neil seda väljendada, kuidas nende hing t e i s it i j a ro h k em hakkas helisema. Sest olen veendunud, et hakkas. Kuidagi tundlikumalt, õrnemalt, aega andes, hinge rohkem respekteerides.
Rohkem kui sodi minu või kellegi teise pärasooles huvitab mind hoopis rohkem päike külmanud künka taga,
hoopis rõõm sellest matkast seal lumes,
hoopis sisetuli /ka laps/ selle mäe sees.
Tuleb siis keegi vastu või juurde selle eest, või üldse.
Ah.
x x x
Nonii,
ma ei ole ole kindel kas see päris mõistetav on,
aga kuidagi nii,
terv,
r.
Ja mõned sinu öeldud peegeldused kah torgivad ning ei tundu päriselt õiged.
Jure käsitleb "armastuse ja armastatuse vajadust" inimese põhivajaduse ja lausa elusihina (=sest sisendab seda nii palju ja pateetiliselt).
Muidugi on see "inimese humaanne õigus" ja muidugi on see kõigi inimolendite sügav vajadus.
Aga,
kui me eeskätte ja põhiliselt v a i d selle järgi end ära programmeerime, seame oma elu sihi jaa olemise suisa sõltuvuslikku sõltuvusse tundelisest ja füüsilisest armastusest siin elus.
Aga on see siis ainiti ja otseselt tõesti võrdne õnne, hingeõndsuse, samadhiga /kuidas veedades te seda nimetate?/? Ei ole ju, ei saa ju olla.
Inime vist vahepeal lihtsalt lihtsustab /või talle sisendatakse nii/.
x x x
Sellesama asja pärast ei ole ka sul päris õigus , et ma "ei lase endal tunda"; nagu peaks see olema üpris ülim siht.
/Tõestan lihtsa näite kaudu:
ok, muidugi olen ka mina inime ja meessolend nagu paljud; loomulikult on ka minul oma tunne/tuslik/ vajadus. Ka "armastamise ja armastatuse" vajadus, normaalne.
Aga kui ma nii tundlemisele igasuguse kontrollita anduksin, selle nö. ülimana vallandan, kukun ju kähku mõne suvalise tunde /olgu või vastuseta armastuse/ auku. Saan ma siis inimese /ja mehena/ õnnelikuks. Isegi mitte ei kahtle; ei usu; ei saa. (Või arvad tõesti vastupidi?)
/
x x x
Et muidugi, me e i sa a kindlasti ka õnnelikuks, kui oma tundmisvajadust ja tundmist järsult blokeerime, mida õpime ja kogeme koolis; see on ilmselt enamusel tohutuks pärssivaks jõuks.Ei ole keegi erand.
Aga
oleks väga sõltuvuslik ainult armastuse (ja armastatuse) ootusele orienteeruda.
Isegi kahe inimese "tunne" ja õnn ei sõltu ju mitte ainult vallapäästetud tunnetest.
Nagu mulle öeldi paar aastat tagasi:"sa pead "kuulama". Et pead nii oma /kui teise/ tundeid kuulma ja kuulama.
x x x
seepärast ka see jure paisutatud rõhk tunnetel /ja armastatuse või ilmajäämise traumadel/ mõjub mulle osalt väga väsitavalt. Vahepeal masohhistlikult.
Peale tunnete sauna oleksin tahtnud nii Elinalt, Ovelt kui Heikilt kuulda, lasta neil seda väljendada, kuidas nende hing t e i s it i j a ro h k em hakkas helisema. Sest olen veendunud, et hakkas. Kuidagi tundlikumalt, õrnemalt, aega andes, hinge rohkem respekteerides.
Rohkem kui sodi minu või kellegi teise pärasooles huvitab mind hoopis rohkem päike külmanud künka taga,
hoopis rõõm sellest matkast seal lumes,
hoopis sisetuli /ka laps/ selle mäe sees.
Tuleb siis keegi vastu või juurde selle eest, või üldse.
Ah.
x x x
Nonii,
ma ei ole ole kindel kas see päris mõistetav on,
aga kuidagi nii,
terv,
r.
Hei,
minu tuttav pankrotihaldur müüb raamatuid!
Tervitage teda minu poolt kindlasti ja ostke, hinnad on suurepärasted!
Terje
Jõulud on varsti tulemas ja miks mitte kinkida oma sõpradele-lähedastele sellel aasta Jõulukingiks ka raamat! Mul on veel 2007.a. lõpuni AS Kupar pankrotipesas hulgaliselt raamatuid müügis. Võib-olla, et on ka midagi Teile huvipakkuvat. Raamatute nimekiri on käesoleva meili attachis.
Raamatute tellimine käib nii, et tellimusi võtan vastu meili teel (lyy.myyrsoo@ mail.ee). Siis täidan tellimuse. Osa raamatuid on mul siin Tallinnas büroos (Väike-Ameerika 8-203), osa Põltsamaal laos. Kui Tallinnast raamatud otsa lõpevad, toon neid Põltsamaalt juurde. Seetõttu võib tellimuse täitmine vahel veidi aega võtta. Kui tellimus komplekteeritud, annan tellijale teada ja palun raamatutele järele tulla. Kuna ma käin aeg-ajalt ka Pärnus, siis saan Teie soovitud raamatud ka soovi korral Pärnusse tuua. Maksmisel on võimalikud kõik variandid, vajadusel väljastan ka arve. Makseterminali mul ei ole.
Ette tänades,
Ly Müürsoo
AS Kupar (pankrotis)
pankrotihaldur
Tel 6481156
Mobiil 50 97 383
Tervitage teda minu poolt kindlasti ja ostke, hinnad on suurepärasted!
Terje
Jõulud on varsti tulemas ja miks mitte kinkida oma sõpradele-lähedastele sellel aasta Jõulukingiks ka raamat! Mul on veel 2007.a. lõpuni AS Kupar pankrotipesas hulgaliselt raamatuid müügis. Võib-olla, et on ka midagi Teile huvipakkuvat. Raamatute nimekiri on käesoleva meili attachis.
Raamatute tellimine käib nii, et tellimusi võtan vastu meili teel (lyy.myyrsoo@ mail.ee). Siis täidan tellimuse. Osa raamatuid on mul siin Tallinnas büroos (Väike-Ameerika 8-203), osa Põltsamaal laos. Kui Tallinnast raamatud otsa lõpevad, toon neid Põltsamaalt juurde. Seetõttu võib tellimuse täitmine vahel veidi aega võtta. Kui tellimus komplekteeritud, annan tellijale teada ja palun raamatutele järele tulla. Kuna ma käin aeg-ajalt ka Pärnus, siis saan Teie soovitud raamatud ka soovi korral Pärnusse tuua. Maksmisel on võimalikud kõik variandid, vajadusel väljastan ka arve. Makseterminali mul ei ole.
Ette tänades,
Ly Müürsoo
AS Kupar (pankrotis)
pankrotihaldur
Tel 6481156
Mobiil 50 97 383
Tere-Tere Kõigile!
Ootan kõiki,kellel soovi,aega ja tahtmist,enda juurde koju,neljapäeval, 25oktoobril, kell 19.00.
Tulla võib piiramata arv inimesi,nii Tallinna,kui Tartu grupist,ruumi jagub,nii,et mahume kõik kenasti ära!
Samuti,kes soovib,võib tulla juba varem,ise jõuan koju kella viieks!
Tallinnast-Kiisale saab nii;Järve selveri juurest keerata Vana-viljandi mnt.sõita u.15km. otse,Rapla suunas,kuni Tõdvani,peale Tõdva kauplust,paremale, sõita otse 6km Kiisale.Kiisa asula märgist 3,3km,näete vasakul tee ääres suurt helekollast maja.oletegi kohal! Kapa 117.
Samuti tulevad kesklinnast, Estonia eest marsuuttaksod( marsajuhile öelda-Kapa teine värav,peatab maja ees!)
Rõõmsate kohtumisteni!
Armastusega Elisabeth. 5015831
Tulla võib piiramata arv inimesi,nii Tallinna,kui Tartu grupist,ruumi jagub,nii,et mahume kõik kenasti ära!
Samuti,kes soovib,võib tulla juba varem,ise jõuan koju kella viieks!
Tallinnast-Kiisale saab nii;Järve selveri juurest keerata Vana-viljandi mnt.sõita u.15km. otse,Rapla suunas,kuni Tõdvani,peale Tõdva kauplust,paremale, sõita otse 6km Kiisale.Kiisa asula märgist 3,3km,näete vasakul tee ääres suurt helekollast maja.oletegi kohal! Kapa 117.
Samuti tulevad kesklinnast, Estonia eest marsuuttaksod( marsajuhile öelda-Kapa teine värav,peatab maja ees!)
Rõõmsate kohtumisteni!
Armastusega Elisabeth. 5015831
Tere.
Kellel on soovi praktiseerida olete oodatud sellel neljapäeval .
Alustame kell 12.00 Pikk 30-2.
Aili Tamming
55670442
Alustame kell 12.00 Pikk 30-2.
Aili Tamming
55670442
esmaspäev, 22. oktoober 2007
oktoobrikuu tagasiside sessile 10.10.2007
Mulle oli see sess kuidagi erilise tähendusega. Kõik on nihkes, maskid langenud...
Sessi ajal tekkis palju pingeid, ehk nagu Jure ütleb: toimus nn pasaämbri tühjenemine, mis on oluline selleks, et saaks puhastuda. Alles seejärel võib toimuda mingi kvalitatiivne muutus.
Teisalt toimuvad grupiprotsessid, mis on väga iseloomulik kõikide gruppide arengus. Hetkel valitseb kaos hinges ja suhetes, toimuvad mingid kvaliteedi- muutused, mis ei pruugu olla kõige meeldivamad.
See, et viskasid õhku midagi, mis toimus Sinuga, on hea, sest nii saavad paljud inimesed isegi vastamata mõelda selle üle, mis toimus.
Kindlasti toimus iga saalis viibiva inimesega midagi.
Nagu ma juba varem mainisin, mind rabas just see, kuhu meie grupp on jõudnud, see tasand on hirmutav, ehkki oluline...
Tundsin selle sessi jooksul palju hirmu, alandust, vabanemise soovi, agressiooni, viha, sügavat solvumist, üksindust...
See on uskumatu, et Sa aitasid mul välja öelda seda, mida ma isegi ei teadnud, hetkel aitasid mul oma tunnetes selgusele jõuda.
Ma mõistsin just praegu neid ridu kirjutades, et see kõik toimus meie grupi sees, meie kõigiga ja need on tunded, mida me üksteisele peegeldasime...
Täna hommikul mõtlesin, et annan grupile tagasisidet blogilehel, siis olid mul hoopis teised mõtted, mis on oma olemuselt hoopis teisesuunalised ja viivad mind samuti mõttele, et selline tunne- emotsioon keerles meie ümber- tegemist oli suitsidaalsete välgatustega...
Mul oli kord selline kogemus: viibisin kahepäevasel grupiprotsesside seminaril Tartus ja peale rasket päeva läksin oma kauaaegse sõbra juurde, kelle juures ööbisin.
Ajasime juttu ja siis asutasime magamaminekut. Olin end kenasti sisse seadnud ja isegi vist hetkeks uinunud, kui äkki oli uni nagu käega pühitud ja mind hakkasid kummitama mõtted, mis olid seotud just ühe tuttava langenud meeleoluga. Peas oli täielik virr- varr, mõtted kihutasid nagu kiirrongid mu peas ja ma ei saanud lõpuks muud, kui panin tule põlema, võtsin oma märkmiku ja hakkasin paberile panema sõnu, mis tulid kusagilt minu ajju...
Lõpuks oli paberil 4 tõsist ja rasket luuletust... Ühe nimeks panin "Karje..."
Peale seda ma rahunesin ja jäin magama.
Teine päev möödus seminaril rahulikult, mõte sellele ööle tekitas küll kõhedust, aga pani ka õlgu kehitama ja nii sõitsin õhtul koju, Tallinnasse .
Järgmisel hommikul, enne kodunt väljumist, helistas mulle mu tööandja ja teatas, et esmaspäeva õhtul oli sooritanud enesetapu üks minu õpilastest...
Sel hetkel sai mulle selgeks, et see oli appikarje mu õpilaselt, mis jõudis minuni läbi ja üle ... ma olin teadlik millestki, aga ma ei teadvustanud, mis see oli...
Kõik see toimub hetkel ka meiega, minuga, Sinuga, teistega... midagi toimub, aga me ei tea päris kindlalt, mis nimelt...
Kindel on vaid üks: praegu sünnib uus kvaliteet, mis vahetab välja senikasutusel onud maskid ja asendab uutega...
Usutavasti kaotasid Sa hirmumaski ja leidsid ... , ei muud...
Kallistan Sind ja soovin kõike ilusat
Sind tänades
Sessi ajal tekkis palju pingeid, ehk nagu Jure ütleb: toimus nn pasaämbri tühjenemine, mis on oluline selleks, et saaks puhastuda. Alles seejärel võib toimuda mingi kvalitatiivne muutus.
Teisalt toimuvad grupiprotsessid, mis on väga iseloomulik kõikide gruppide arengus. Hetkel valitseb kaos hinges ja suhetes, toimuvad mingid kvaliteedi- muutused, mis ei pruugu olla kõige meeldivamad.
See, et viskasid õhku midagi, mis toimus Sinuga, on hea, sest nii saavad paljud inimesed isegi vastamata mõelda selle üle, mis toimus.
Kindlasti toimus iga saalis viibiva inimesega midagi.
Nagu ma juba varem mainisin, mind rabas just see, kuhu meie grupp on jõudnud, see tasand on hirmutav, ehkki oluline...
Tundsin selle sessi jooksul palju hirmu, alandust, vabanemise soovi, agressiooni, viha, sügavat solvumist, üksindust...
See on uskumatu, et Sa aitasid mul välja öelda seda, mida ma isegi ei teadnud, hetkel aitasid mul oma tunnetes selgusele jõuda.
Ma mõistsin just praegu neid ridu kirjutades, et see kõik toimus meie grupi sees, meie kõigiga ja need on tunded, mida me üksteisele peegeldasime...
Täna hommikul mõtlesin, et annan grupile tagasisidet blogilehel, siis olid mul hoopis teised mõtted, mis on oma olemuselt hoopis teisesuunalised ja viivad mind samuti mõttele, et selline tunne- emotsioon keerles meie ümber- tegemist oli suitsidaalsete välgatustega...
Mul oli kord selline kogemus: viibisin kahepäevasel grupiprotsesside seminaril Tartus ja peale rasket päeva läksin oma kauaaegse sõbra juurde, kelle juures ööbisin.
Ajasime juttu ja siis asutasime magamaminekut. Olin end kenasti sisse seadnud ja isegi vist hetkeks uinunud, kui äkki oli uni nagu käega pühitud ja mind hakkasid kummitama mõtted, mis olid seotud just ühe tuttava langenud meeleoluga. Peas oli täielik virr- varr, mõtted kihutasid nagu kiirrongid mu peas ja ma ei saanud lõpuks muud, kui panin tule põlema, võtsin oma märkmiku ja hakkasin paberile panema sõnu, mis tulid kusagilt minu ajju...
Lõpuks oli paberil 4 tõsist ja rasket luuletust... Ühe nimeks panin "Karje..."
Peale seda ma rahunesin ja jäin magama.
Teine päev möödus seminaril rahulikult, mõte sellele ööle tekitas küll kõhedust, aga pani ka õlgu kehitama ja nii sõitsin õhtul koju, Tallinnasse .
Järgmisel hommikul, enne kodunt väljumist, helistas mulle mu tööandja ja teatas, et esmaspäeva õhtul oli sooritanud enesetapu üks minu õpilastest...
Sel hetkel sai mulle selgeks, et see oli appikarje mu õpilaselt, mis jõudis minuni läbi ja üle ... ma olin teadlik millestki, aga ma ei teadvustanud, mis see oli...
Kõik see toimub hetkel ka meiega, minuga, Sinuga, teistega... midagi toimub, aga me ei tea päris kindlalt, mis nimelt...
Kindel on vaid üks: praegu sünnib uus kvaliteet, mis vahetab välja senikasutusel onud maskid ja asendab uutega...
Usutavasti kaotasid Sa hirmumaski ja leidsid ... , ei muud...
Kallistan Sind ja soovin kõike ilusat
Sind tänades
Karje
Ma sinu karjet kuulsin vist
Ma kuulsin sinu karjumist
Ja meeleheidet kuulsin ma
Ei sellest eemale ma saa…
Küll proovin nii, küll proovin naa
See karje- hüüd mind äratab
Ja õhtul saadab unele ning
Hommikul ta avab tee…
Vast alles praegu taipan ma
Sest karjest üle ma ei saa
See karje tihti saadab mind
Ehkki püüan unustada sind…
Mis teed sa nüüd, kui kuulnud sa
Su karjest üle ma ei saa…
Ehk püüdnud nii ja püüdnud naa
Ma unustada sind ei saa…
Ma sinu karjet kuulsin vist
Ma kuulsin sinu karjumist
Ja meeleheidet kuulsin ma
Ei sellest eemale ma saa…
Mis hingepiin, mis arutu
On see, mis teeb mind kaitsetuks
Ei iial uskunud ma vist
Et aru kaotada nii võiks
Mis hingepiin, mis juhtund on
Mu süda päris katki on
Mis tunne vallanud on mind
Kas tõesti vajan ainult sind
Mis hingepiin, mis valu see
On südamesse rajand tee
Ma visklen kaitsetult kui lind
Ning tunnen, vajan ainult sind
Mis hingepiin, mis kaotus
Ja päevad täis on ahastust
Mu süda karjeist päris hell
Kui tulekahju leegid sel
Mis hingepiin, mis tundetulv
Kas olen sinu järgi hull
Veel hullem on ju teadmine
See tunne jagub kahele
On hirmund süda, hirmund meel
Kui kohtume veel eluteel
On parem unustada sind
Et rahu suudaks leida lind
Ei aru saa sest sõnagi
Mis toimunud on siin
Kas ootus see, kas valuhelk
On taband südamesse mind
Ei mõista öelda sõnaga
Mis juhtunud on minuga
Mis valu tabanud on mind
Mis igatsema sunnib sind
Sügavale südamesse
Süva- süva sadamasse
Kauge karje sügavusse
Jalajäljed, rajad, teed
Ületamas olin neid
Ära siit, mu süda ütleb
Kõndima mind ära sunnib
Leia- leia tee- kene
Kanna mind sa tuuleke
Päike paistmas lauluke
Kuu see kiirgab tuluke
Teed mul näitab täheke
Ära siit, mu süda ütleb,
Veresoon tal vastu tuksleb
Kõndima mind ära sunnib
Rada uut mind leidma kutsub
Andestust sult palun, anun
Armastust ei sinult palu
Tervisi vii tuulekene
Soojust kanna laulukene
Und see valva tulukene
Kaitsmas sind on tähekene
Ma kuulsin sinu karjumist
Ja meeleheidet kuulsin ma
Ei sellest eemale ma saa…
Küll proovin nii, küll proovin naa
See karje- hüüd mind äratab
Ja õhtul saadab unele ning
Hommikul ta avab tee…
Vast alles praegu taipan ma
Sest karjest üle ma ei saa
See karje tihti saadab mind
Ehkki püüan unustada sind…
Mis teed sa nüüd, kui kuulnud sa
Su karjest üle ma ei saa…
Ehk püüdnud nii ja püüdnud naa
Ma unustada sind ei saa…
Ma sinu karjet kuulsin vist
Ma kuulsin sinu karjumist
Ja meeleheidet kuulsin ma
Ei sellest eemale ma saa…
Mis hingepiin, mis arutu
On see, mis teeb mind kaitsetuks
Ei iial uskunud ma vist
Et aru kaotada nii võiks
Mis hingepiin, mis juhtund on
Mu süda päris katki on
Mis tunne vallanud on mind
Kas tõesti vajan ainult sind
Mis hingepiin, mis valu see
On südamesse rajand tee
Ma visklen kaitsetult kui lind
Ning tunnen, vajan ainult sind
Mis hingepiin, mis kaotus
Ja päevad täis on ahastust
Mu süda karjeist päris hell
Kui tulekahju leegid sel
Mis hingepiin, mis tundetulv
Kas olen sinu järgi hull
Veel hullem on ju teadmine
See tunne jagub kahele
On hirmund süda, hirmund meel
Kui kohtume veel eluteel
On parem unustada sind
Et rahu suudaks leida lind
Ei aru saa sest sõnagi
Mis toimunud on siin
Kas ootus see, kas valuhelk
On taband südamesse mind
Ei mõista öelda sõnaga
Mis juhtunud on minuga
Mis valu tabanud on mind
Mis igatsema sunnib sind
Sügavale südamesse
Süva- süva sadamasse
Kauge karje sügavusse
Jalajäljed, rajad, teed
Ületamas olin neid
Ära siit, mu süda ütleb
Kõndima mind ära sunnib
Leia- leia tee- kene
Kanna mind sa tuuleke
Päike paistmas lauluke
Kuu see kiirgab tuluke
Teed mul näitab täheke
Ära siit, mu süda ütleb,
Veresoon tal vastu tuksleb
Kõndima mind ära sunnib
Rada uut mind leidma kutsub
Andestust sult palun, anun
Armastust ei sinult palu
Tervisi vii tuulekene
Soojust kanna laulukene
Und see valva tulukene
Kaitsmas sind on tähekene
