Karje

Ma sinu karjet kuulsin vist
Ma kuulsin sinu karjumist
Ja meeleheidet kuulsin ma
Ei sellest eemale ma saa…

Küll proovin nii, küll proovin naa
See karje- hüüd mind äratab
Ja õhtul saadab unele ning
Hommikul ta avab tee…

Vast alles praegu taipan ma
Sest karjest üle ma ei saa
See karje tihti saadab mind
Ehkki püüan unustada sind…

Mis teed sa nüüd, kui kuulnud sa
Su karjest üle ma ei saa…
Ehk püüdnud nii ja püüdnud naa
Ma unustada sind ei saa…

Ma sinu karjet kuulsin vist
Ma kuulsin sinu karjumist
Ja meeleheidet kuulsin ma
Ei sellest eemale ma saa…




Mis hingepiin, mis arutu
On see, mis teeb mind kaitsetuks
Ei iial uskunud ma vist
Et aru kaotada nii võiks

Mis hingepiin, mis juhtund on
Mu süda päris katki on
Mis tunne vallanud on mind
Kas tõesti vajan ainult sind

Mis hingepiin, mis valu see
On südamesse rajand tee
Ma visklen kaitsetult kui lind
Ning tunnen, vajan ainult sind

Mis hingepiin, mis kaotus
Ja päevad täis on ahastust
Mu süda karjeist päris hell
Kui tulekahju leegid sel

Mis hingepiin, mis tundetulv
Kas olen sinu järgi hull
Veel hullem on ju teadmine
See tunne jagub kahele

On hirmund süda, hirmund meel
Kui kohtume veel eluteel
On parem unustada sind
Et rahu suudaks leida lind





Ei aru saa sest sõnagi
Mis toimunud on siin
Kas ootus see, kas valuhelk
On taband südamesse mind

Ei mõista öelda sõnaga
Mis juhtunud on minuga
Mis valu tabanud on mind
Mis igatsema sunnib sind

Sügavale südamesse
Süva- süva sadamasse
Kauge karje sügavusse
Jalajäljed, rajad, teed
Ületamas olin neid


Ära siit, mu süda ütleb
Kõndima mind ära sunnib
Leia- leia tee- kene
Kanna mind sa tuuleke
Päike paistmas lauluke
Kuu see kiirgab tuluke
Teed mul näitab täheke

Ära siit, mu süda ütleb,
Veresoon tal vastu tuksleb
Kõndima mind ära sunnib
Rada uut mind leidma kutsub

Andestust sult palun, anun
Armastust ei sinult palu
Tervisi vii tuulekene
Soojust kanna laulukene
Und see valva tulukene
Kaitsmas sind on tähekene