Tere Elina.

Sinu mõtteid lugedes tajusin, et midagi minu sees tunneb kaasa Sinu esimesele partnerile.
Esile kerkisid minu lähisuhted, kus olen otsustanud sama lahenduse kasuks nagu Sinagi.
Täna on mul teised mõtted ja oleks teine lahendus:)
Selgitan.
Lähisuhete purustamise, vahetamise abil me mugavdame oma välist keskkonda.
Ok.Me leiame sobivama partneri. Nüüd on meie sisemised pinged justkui kadunud. Ja edasi?
Teravad lähisuhted toovad kõige selgemini esile meie sisemuse lahendamata probleemid ja mõistmatud tunded. Peegel peegeldab kirka klaasiga siis, kui pinged on haripunktil. Selge karge pilvitu ilm.
Mida teeb tavaliselt inimene vastuolude korralt? Kaob, põgeneb, loobub, annab alla.... Peegel on udune,
kuid elu justkui parem.
Kas läbi uue partneri me otsime kergemat, lihtsamat lahendust oma sisemusse vaatamiseks?
Võib-olla õnnestubki.Küsimus on ajas. Kaua me alustame otsast peale.
Kaua me suudame sama rada uuesti käia.
Mulle tundub, et partneri vahetus on passiivne areng. See on väline efekt.
Korraks tunneme kergendust, kuid lahendamata pinged on meie sees alles.
Kui ma olen seest katki, siis armastus on minu jaoks varjus.
Lootoseõis minu sees on sulgunud asendis.

Lihtsalt uitmõtted!
Sa oled vabanemise teel.
Igaüks meist valib oma arengutee.
Usaldage ennast ja oma lähedasi.
Terje