pühapäev, 17. juuni 2007

Carl Gustav Jung (1875-1961)

Carl Gustav Jung (1875-1961)

C. G. Jung was a Swiss psychiatrist who changed the way we think about the human psyche, or personality.
Jung coined terms that are becoming increasingly common in today's language.
He described people as introverts and extroverts in their dominant approach to the world.
He used the word persona to describe the mask each of us wears in the world to hide our deep self, and individuation for the process of becoming fully conscious, that is, of integrating our unconscious vitalities into our conscious lives.
His work on personality types and dream interpretation have helped millions to understand themselves, their inner landscapes and mythic connections.

Forum rules:
1) Express your opinions respectfully
2) Refrain from unnecessarily hurting others’ feelings
3) Try to refrain from personal attacks
4) Be minimally considerate of others
5) Don’t insult under the pretense of “giving advice” or “being honest”
6) Don’t cheat: don’t use white, gray, or black propaganda
7) Don’t substitute the meanings of words to suit your agenda.
8) Don’t take your interlocutor’s words out of context to suit your agenda.
9) Respect the opinions of others
10) Don’t get stuck on trivia
11) If someone breaks one of these rules, please don’t insult them, but simply cite the rule that was broken as your counterargument.
12) This is a free forum; please do not be a policewoman/policeman.

http://www.orkut.com/Community.aspx?cmm=508994)


Freud said that the goal of therapy was to make the unconscious conscious.
He certainly made that the goal of his work as a theorist.
And yet he makes the unconscious sound very unpleasant, to say the least: It is a cauldron of seething desires, a bottomless pit of perverse and incestuous cravings, a burial ground for frightening experiences which nevertheless come back to haunt us.
Frankly, it doesn't sound like anything I'd like to make conscious!
A younger colleague of his, Carl Jung, was to make the exploration of this "inner space" his life's work.
He went equipped with a background in Freudian theory, of course, and with an apparently inexhaustible knowledge of mythology, religion, and philosophy.
Jung was especially knowledgeable in the symbolism of complex mystical traditions such as Gnosticism, Alchemy, Kabala, and similar traditions in Hinduism and Buddhism.
If anyone could make sense of the unconscious and its habit of revealing itself only in symbolic form, it would be Carl Jung.

Sou terapeuta de Regressão. Atendo em São Paulo no Espaço Auryn
www.espacoauryn.com
www.hugolapa.com

BLOG http://hugolapa.wordpress.com

vídeos sobre TVP
http://www.youtube.com/watch?v=XqUQPds8bWc

http://www.youtube.com/watch?v=Cx5Rjh

http://housoft.org

www.sizigia.com.br
www.nucleo_premnamaste.no.comunidades.net

Analytical Psychology It interprets feelings and behavior in terms of both an individual and racial unconscious.
Jung's theories are based mainly on historical, artistic and occult evidence.
His writings are filled with references to ancient literary works which reflect all of the common archetypes of the collective unconscious.
Jung emphasizes four archetypes:
1. Persona -- The picture of the individual presented to society.
2. Anima (in men), animus (in women) -- Representing areas of female masculinity and male femininity.
3. Shadow -- Animal instincts reminiscent of non-human ancestors.
4. Self -- An archetype which holds the entire personality system together


Psychological functions
They are classified into:
-Thinking: The thinking man is an intellectual; he tries to understand the nature of the world and of himself.
- Feeling: The feeling man is emotional; he values things according to subjective experiences.
- Sensing: The sensing man is a perceiver; he looks for concrete facts and information about the world.
- Intuiting: The intuiting man is a mystic; he tries to discover the essence of the world by going beyond facts or feelings. Everyone, according to Jung, is a mixture of these functions, but the personality of an individual is determined by the function that is predominant.

3 kommentaari:

SACH Tallinn ütles ...

Tere,



Teadvuseteaduste seminari raames jätkame Jungi loeng-vestluste sarjaga homme, teisipäeval, 29. mail kell 19 Tallinna Ommkeskuses Lai tn 7, II krs. Kuna Alar Tamming ei jõudnud seoses magistritööga ette valmistada loengut isiksuse arengust, esitab teesid aruteluks Peeter Liiv alltoodud teemal (mida eelmine kord, seoses armastuse-teema mahukusega, ei jõudnudki käsitleda). Vt ka www.ems.ee/peeterliiv/kool





JUNGI ANALÜÜTILINE TERAAPIA



Noored ja vanad patsiendid: seksuaal- (Freud) või võimutung (Adler) või „elu mõte” (Jung)?



Analüüs või psühhoteraapia?



Analüüs kui kunst



Analüüs kui dialektiline protsess



Analüüsi neli faasi



Regressioon ja ülekanne analüüsis



Vastuülekanne



Analüüsi ohtlikkusest analüütikule



Kušett või tugitool?

SACH Tallinn ütles ...

Tere



Jätkub loeng-vestluste sari Carl Gustav Jungi süvapsühholoogiast eesmärgiga enda jaoks sügavamalt läbi töötada selle psühholoogia suurkuju vägagi praktilist pärandit.



Jung rõhutab, et ta ei ammutanud oma avastusi isegi mitte niivõrd erinevate kultuuride mütoloogiast ja müstitsismist (mida ta suurepäraselt tundis), kuivõrd igapäevasest tööst patsientidega (peale „keskea kriisi” saabunud kõrgajal 8-10 ravialust päevas a 1 tund!).



Kuna sari juhatab sisse Teadvuseteaduste Seminari (Kooli), mida on hiljem plaanis jätkata eeskätt transpersonaalsetel ja integraalsetel (Ken Wilber jt) teemadel, siis käsitlebki sarja järgmine, kolmas õppus Jungi põhipanust psühholoogiateaduse arengusse –KOLLEKTIIVSET ALATEADVUST ja ARHETÜÜPI - sedakorda tavapärasest laiemas ajaloolis-kultuurilises kontekstis. Teesid esitab (loengutahvel-esitlus) ja diskussiooni juhib Peeter Liiv.



Keskenduksime aruteluks ja rühmatööks järgnevale:

- arhetüüpide eri nimetusi läbi aegade (jumalused-jumalad, inglid-deemonid, egregorid, arhon(d)id, abivaimud, „taevaalused vaimud”jms)

- Jumala „kaks olekut” (Taevas<> Põrgu-Paradiis, „Jumal iseeneses”<> „Loov Jumal”, ilmutunud ja ilmutumata Jumal jne)

- Traditsionaalsed endekunstid kui arhetüüpikad (taro, ruunid, tähemärgid, heksagrammid jms)

- arhetüübid Lääne filosoofia ajaloos (eeskätt Platon, Kant)

- „seestumine” („vaimust vaevatus”) kui kristlikke psühhoosi määratlusi; eksortsism

- Jungi arhetüübi ja kollektiivse alateadvuse määratlusi

- Arhetüübi ilmnemisvorme: sümbol, müüt, fantaasia, idee

- Arhetüüp kui kompleksi tuum

- Teadvuse (Mina ehk ego) suhestumise kolm astet kollektiivse alateadvuse arhetüüpidega: „uputatus” (psühhoos) >>> dialoog (sh nn isikulise Jumalaga) >>>arhetüübi äratundmine omaenese teadvuse (intuitiivse) funktsioonina

- Kolm võimalust alateadvuse tulvamisel teadvusse: psühhoos, psüühiline inflatsioon, terviklikkus

- Inimeste vajaduste-võimaluste sünkroonsus (wu wei) kui kollektiivse alateadvusega viljaka suhestumise ja psüühika tasakaalustatuse tunnuseid

- Mina kui persoona ja kollektiivse alateadvuse vahelise pinge tasakaalupunkt



Võimalus väikerühmatööks ainese ja üksteisega sügavamaks tutvumiseks..



Kohtumiseni teisipäeval, 10 aprillil kell 19 Tallinna Ommkeskuses Lai tn 7, II krs. Uutel kuulajatel palume eelregistreeruda meiliaadressil peeterliiv@hot.ee.. Vt ka www.ems.ee/peeterliiv/kool

SACH Tallinn ütles ...

Tere



Teadvuseteaduse Kooli igateisipäevase Jungi-sarja avaüritus meelitas kokku paraja saalitäie huvilisi. Alar Tammingu efektne sissejuhatus teemasse (Jungi isiksusestruktuurist – koos arvutigraafikaga) heitis justkui mäetipust pilgu sellele maastikule, mille orgudest-küngastest läbi- ja üleminek seisab meil alles ees. Jätkame küllap ühe praktilisema tahuga maailma psühholoogia suurkuju loomingust, ja nimelt sellega, mis puudutab tema inimtüpoloogiat, eeskätt introvertsi ja ekstravertsi.



Kas teate, et



- terve filosoofia ajalugu jaotub – nagu seda avastas juba William James - kaheks täiesti erinevaks haruks (alates juba Platonist kui „metafüüsika isast” ja Aristotelesest kui „loodusteaduste isast”); küllap ka religioonid, ka seesmiselt (nt mungad ja vaimulikkond)



- nö „puhas” introvert ja „puhas” ekstravert (ehkki neid elus ei esine) on teineteise jaoks täielikud mõist(m)atused. Esimene neist ilma teiseta lõpetab elukauges unelemises, enese „jumalikuks” pidamises (Jumala-kompleks ehk „mina” inflatsioon) või hullumeelsuses (psühhoos), teine ilma esimeseta aga hingekaoses ja –tühjuses, nihilismis ja künismis. Kahepeale kokku aga võivad nad anda sügavate ideede oskusliku teostuse tegelikus maailmas



- mõlemal toimivad kõik neli psüühikafunktsiooni (mõtlemine, tundmine, meeleline taju ja intuitsioon – jaotudes ratsionaalseteks ja irratsionaalseteks), ainult et ühel on need suunatud välisele, teisel seesmisele; kusjuures reeglina on üks neist funktsioonidest arenenud, teised alaarenenud (alateadvuses); vähestel on pidevas kasutuses kaks, ülivähestel kolm funktsiooni kui psüühilise energia väljavoolukanalit. Vastandfunktsioone (mõtlemine<>tundmine; taju<>intuitsioon) ei saa kasutada üheagselt. Funktsioonid on arendatavas – ja see kuulub individuatsiooni juurde.



- normaalne oleks mõlema hoiaku rütmiline vaheldumine ühessamas inimeses vastavalt vajadusele (taoismis: Müstilise Värava avamine ja Müstilise Värava sulgemine?)



- just fantaasia on see sild, mis võimeline ühendama muidu ühendamatut, kusjuures fantaasias väljendub inimese väljatõrjutud hoiak (olgu ekstraverts või introverts)



- ekstravertne tüüp samastab end muutuva, vahelduvana, introvert – püsivaga. Kumbki pole „vale” ega iseeneses täiuslik – tegu on erinevate loomulike kohastumistega (mis ilmselt kaasa sündinud)



- ekstravert tunneb introversiooni vastu samasugust vastumeelsust või hirmu või vaikset põlgust, nagu introvert ekstraversiooni vastu.



- kui muidu loomulik hoiak muutub harjumuseks, mis tõrjub välja vastashoiaku, tekib tüüp – mis langeb paratamatult vähemate või suuremate patoloogiate orjusse



Ja nii edasi.

Jung on kirjutanud sellest ülipõnevast teemast terve 759-leheküljelise raamatu. Meie asi on leida ja läbi töötada enda jaoks selle kvintessents, et saavutada kohest teadvuse avardumist.



Kuna meie üritus toimub suures saalis, on veelgi võimalik juurde registreeruda (aadressil peeterliiv@hot.ee). Kohtume 3. aprillil kell 19.00 Tallinna Ommkeskuses Lai tn 7, II krs. Vt www.ems.ee/peeterliiv/kool